Minu ebakindlus: Vaatasin kogu aeg teisi tüdrukuid ja unistasin..

Noorte Hääles on käimas auhinnamäng, kus võib õnnelikult saada Zoe Suggi bestselleri omanikuks, kirjutades teemal "Minu ebakindlus". Meile kirjutas oma loo neiu, kelles tekitab ebakindlust tema pikkus.

Eks kõigil on oma ebakindlused aga kõige jubedamad on need, mida ei saa muuta nagu näiteks pikkus. Olin juba 12-aastase plikatirtsuna 178 cm pikk. Kujutate ette? Sellises vanuses tüdrukule on see kohutav. Eriti mõnitused poiste poolt: "Milline ilm seal üleval on ja kui hõre õhk on?" Enesekindlus langes nagu kolinal. Vaatasin kogu aeg teisi tüdrukuid ja unistasin, kuidas oleks olla 10 cm lühem. Kontsade kandmisest võis ka ainult unistada, kui olin niigi kõigist tüdrukutest, poistest rääkimata, peajagu üle.

Shoppamine, mis mu sõbrannade jaoks oli lõbus ja tore, oli minu jaoks pigem üks peavalu teise järel.
Just hiljuti tiksus mul 16 aastat täis ja hetkel olen ma üle 180 cm pikk ja jumalale tänu - mul on kasv kinni jäänud. Isa ikka rääkis mulle, et tuleb see pikkus omaks võtta ja see uhkelt välja kanda. Käia nina püsti ja vaadata nendele mõnitajatele ülalt alla, mitte käia selg küürus ja lasta ennast neil maha materdada. See ju mind teistest erinevaks teebki, võiks öelda isegi eriliseks.

Tänaseks päevaks on kõik mu pere ja sõbrad mu pikkuse omaks võtnud. Eks vahel ikka tuleb naljaviluks paar kommentaari, aga sellega olen ma juba harjunud. Pigem tehakse hoopis komplimente, kuidas ma näen välja nagu modell või kui ilusaks neiuks ma olen sirugunud. Enam ei pane tähelegi, kui erinev ma teistest olen. Ja nagu ka mu poiss-sõbergi ütleb: "Pikk tüdruk on ilus tüdruk!"

Kui ka Sina tahad auhinnamängust osa võtta, siis piilu siia: AUHINNAMÄNG: Saada meile oma lugu teemal "Minu ebakindlus" ning võida bestseller "Tüdruk Online"!