Ok, asjast. Nagu sa aru said, siis mina olen Jürka (nimi ei ole muudetud). Ja probleem, millega ma siia öökulliportaali pöördun, on see, et ma ei taha enam süümekatega koju minna. Üsna masendavaks juba muutub see.

Nüüd sa niikuinii mõtled, et ära siis ütle asju nagu "sa oled täna nii paistes" või et ma ei veenaks tervet meie klassi korraga sulle SMS-ima "Miks sa mu prae ära sõid?". Aga ma ju ei saa ennast muuta! Nagu ma ei saa oma koerale õpetada, et ta koguaeg ei kargaks selle aeglase poisi jalga, ei saa sina ega keegi teine minule õpetada mitte tegema ilmselgelt naljakate asjade üle nalja.

Sina aga, kallis Vallu, saad midagi muuta! Kui sa võtaks vaid vastu otsuse järada Estrellade asemel porgandeid, MSN-is passimise asemel teha üks jalutuskäik ja kes teab, ühel hetkel ka väike sörge :-O ja öelda oma emmele, et ta vaaritaks sulle õhtuks friikartulite ja terve sea asemel veits riisi, kanafileed ja aedvilju (seekord ma ei valeta, need on päriselt head. Tunnistan, et see šokolaad, mis ma sulle vahetunni ajal andsin, selle ma leidsin aknalaua alt. Ja see ei olnud šokolaad), siis ma ju ei peaks selliseid vimpleid viskama.

Siis sina ei nutaks ja mul ei oleks pärast paha tunne. Näe, kõik võidavad! Ja meil on nii palju toredaid tegevusi, millega oma südameid rikkuda ja ausalt, kolestrool veresoontes pole üks neist!

Teeme diili. Sina näe natuke vaeva. Ära üle pinguta, tee endale pikem plaan pealkirjaga "Rohkem vutvutvut ja vähem nomnomnom". Ja kui ükspäev ma saan aru, kust maalt sul kael pihta hakkab, siis ma kutsun su kinno! ;)

Igavesti sinu,

Jürka