Minu parim sõbranna on alati nõus minu hullumeelsete plaanide, ideede ja mõtetega
Minu parim sõber on Stella-Nataly. Ta võib küll kergesti vihastuda, aga enamasti on ta nagu väike päike, seda sellepärast, et ta on alati lihtsalt niivõrd rõõmus. Tülitsenud pole me juba aastaid, kui välja arvata väiksemad halvasti ütlemised ning solvumised, aga neidki tuleb ette harva.
Meie viimane suurem tüli (ja üldse kõige suurem) oli vist teises või kolmandas klassis. See ei lähe mul vist kunagi meelest. Kõik algas sellest, et me harjutasime kooli võimlas kahekesi tantsu, millega tahtsime kooli peol esineda. Me hakkasime vaidlema selle üle, millised sammud peaksid olema enne, kas minu omad, või tema omad. Tüli läks aina suuremaks, kuni ühel hetkel võtsin ma tema balleriina ja viskasin võimla teise serva.
Me läksime selle kinga viskamise pärast niivõrd suurde tülli, et ei rääkinud teineteisega nädal aega. Kui me lõpuks õpetaja abiga ära leppisime, olime me isegi lähedasemad kui varem.
Üldiselt on ta aga lihtsalt abivalmis, tore, rõõmus, ja kõike muud sellist, mille jaoks pole vist isegi sõnu olemas. Mis kõige tähtsam, ta on alati nõus minu plaanide, ideede ja mõtetega, olgu need nii hullumeelsed kui tahes. Ma loodan, et me jääme temaga ühendust hoidma ka siis, kui kodukandis kool on lõpetatud ja peab mujale kooli ning võib-olla ka elama minema. Mis ka ei juhtuks, ta on alati minu kõrval olemas.
