Mis soosib teismelisena rasestumist?
19aastaseid ja nooremaid sünnitajaid oli Eestis mullu 621. Kümnendik neist olid vaid 15-16aastased. Tunamullu aga oli üks sünnitaja lausa 13aastane ning kaks 14aastased.
Verinoored emad tulevad enamasti vägivaldsest peredest, kus seksist ei räägita või kus laps ei saa piisavalt tähelepanu.
Naistearst Kai Haldre käsitles oma doktoritöös noorte naiste seksuaaltervist ja -käitumist Eestis. Tööst selgub, et rasedusi on Eestis oluliselt enam nende teismeliste hulgas, kellel on vähesed teadmised seksuaaltervisest, kelle ei meeldi käia koolis ja kelle perekonnas kuritarvitatakse alkoholi. Lisaks on teismelistel sünnitajatel (võrreldes vanemaealistega) Eestis enam enneaegseid sünnitusi, alakaalulisi vastsündinuid ja surnultsünde.
Eestis saavad noored teha aborti vaid vanema või hooldaja nõusolekuga.
“See on laste õiguste räige rikkumine,” leiab Tartu Seksuaaltervise Kliiniku naistearst Made Laanpere.
Sünnitamiseks noorel allkirja vaja ei ole. Aga kumb, paiskab Laanpere õhku küsimuse, nõuab suuremat vastutust — lapse üleskasvatamine või abort?
Kui vanemad ei anna oma lapsele nõusolekut abordi tegemiseks, on teismelise tüdruku ainus võimalus pöörduda kohtu poole.
Selliseid pretsedente Eestis veel pole,kuid Laanpere on kindel, et neid tuleb. Caritase grupp, kes noorte emade laagrit peab, on jäämäe tipp — sinna tulevad need, kes ise tahavad juurde õppida ja paremaks emaks saada.
Allpool veepiiri on hulk emasid, kes pärast sünnitust justkui kaovad. Arstidele nad oma nägu enam ei näita; keegi ei tea, mis on saanud nende lastest. Enamasti jäävad need tüdrukud rasedaks juhuslikult. Kui see avastatakse, on juba liiga hilja aborti teha.
Mõtlen sellele liivakasti äärel ja meenutan murega lugu tüdrukust, kes on oma poisiga kuu aega koos olnud ja hirmsasti last tahab — et erikoolist ära saada. Neiu tarvitab psühhotroopseid ravimeid, mis võivad põhjustada loote väärarendeid.
Caritase töötajad õpetavad noori, kuidas olla ema, lähevad vajadusel nendega sünnitusele kaasa, lepitatavad rasedat last ja tema ema. “Nad vajavad julgustust, positiivseid näiteid: et näe, tema sai hakkama — saad ka sina!” ütleb keskuses töötav Birgit.
Loe edasi Eesti Ekspressist Teismeliste emade karm elu
