Miss Raplamaa Austrias: poleks uskunud, et mäkke ronimine nii raske on
Teine matkapäev läbi — läbisime Kohlmaiskopfi (1794 meetrit), Maiserecki (1675 meetrit) ja Barnkogeli (1709 meetrit), kus tulid vastu mitmed võõrad, kuid see-eest sõbralikud matkajaid, kes uurisid, kust meie pärit oleme.
Rada oli enamasti metsas, kus oli palju muda, juurikaid, kive, mustikaid, maasikaid, vaarikaid ja loomulikult hurmavaid vaateid pealpool pilvi. Poleks uskunud, et mäkke ronimine nii raske on, sest järske tõuse oli tõesti mitmeid ja polnud matkalist, kes pausihetkel poleks hingeldanud. Aga need vaated on kõike seda kiiret pulsituksumist ja rõhuvahetuse talumist väärt.
Hiljem käisime poole oma reisigrupiga Spielberghaus’is söömas. Seal olid vähemalt meil Meriliniga super maitseelamused, teine pool grupist läks Spielberghorni tippu (2044 meetrit) vallutama. Meie jaoks oli see järsk tõus veel veidi raske, varume energiat veel nädalaks.
Tagasi hotell Mulki jõudsime natuke alla 6 tunniga, läbitud kilomeetreid võis olla 10-20 jagu. Riided vahetatud, suundusime Meriliniga kohe lähedal asuvasse Käpt’n Hooki veeparki, saime jaheda tuulega ka siinsed veerõõmud ära proovitud ja mõne pildigi tehtud, seejärel saime käia soojas saunas ja lõõgastusime oodates järgmist pikka ning väsitavat matka.
Grete ja Merilin
