Hinnangute andmine mõjub nagu pohmell. Korraks paned enda peas paika, kas keegi on sinu arust tore või nõme, kuid tegelikult lahutab see sind sellest, kes oled tegelikult. Inimesed on loomult lahked ja sõbralikud. Kui rahulolutunne hakkab kaduma, tunned end pigem halvasti, sest oled teiste suhtes ebaõiglane olnud.

Hinnangute andmine eraldab su teistest. Kui arvad pidevalt, et oled kõigist parem ja igaühel on mingi viga küljes, siis lõpuks jääd täiesti üksi. Ja mitte seetõttu, et keegi ei tahaks sinuga suhelda, sest kui annad teistele oma peas hinnanguid, siis nad pole sellest teadlikud. Hakkad aga lihtsalt inimesi vältima, sest su arust pole keegi piisav. Kuna eksimine on inimlik ja veatuid inimesi ei ole olemas, siis lõpuks pole su ümber kedagi.

Hinnangute andmine takistab tervenemist. Paremaks saamiseks on vaja näha ka enda vigu. See on üks esimesi samme, mille pead tegema, kui soovid muutuda positiivsemaks inimeseks ja näha asju paremas valguses. Järgmine kord, kui tahad kellelegi jälle mingi halvustava hinnangu anda, siis mõtle korraks, miks tunned vajadust seda teha. Võib-olla viivad su halvale teele hoopis sündmused minevikust, millega sa pole rahu sõlminud.

Hinnangute andmine muudab su võimetuks. Palju inimesed tunnevad end justkui turvalisemalt, kui nad annavad teistele halvustavaid hinnanguid. Kellegi põlastamine ei muuda aga midagi paremaks, vaid hoopis halvemaks. Proovi veeta aega inimestega, keda armastad ja kes sinust hoolivad. Vii oma mõtted mujale ja ära anna teistele halvustavaid hinnanguid, sest see ei muuda sind kuidagi paremaks, vaid mõjub sulle halvasti.

Allikas: huffingtonpost.com

Jaga
Kommentaarid