Noor ettevõtja annab nõu, kuidas depressiooniga tegeleda: ole tänulik, muuda rutiini ja ära vaiki!

Ettevõtlusega alustamine on võrdlemisi keeruline väljakutse. Igapäevaselt tekib probleeme, mis ei lase korralikult magada, probleeme, mis vajavad kiiresti lahendamist. Käib üks pidev eneseületamine ja kunagi ei saa päris 100% kindel olla, et kõik plaanipäraselt läheb. Paratamatult kaasneb sellise hoogsa ja väljakutsuva elutempo juures stress. CCCP Põgenemistubadega tegeledes on tekkinud asjalik kogemustepagas kuidas stressirikaste olukordadega toime tulla. Ehk aitab see kogemus ka õpilasi kes parasjagu on rasket perioodi üle elamas.

Õpi eneserahustamise tehnikaid

Kuigi koolitundides ja loengutes muusikat kuulata ei saa, siis veeda vahetundide ajal aega rahustava muusika kuulamiseks. Muusika võib teha imesid. See rahustab närve ja teeb enesetunde paremaks. Ühtlasi tutvu hingamistehnikatega. Vahel on rahustav hingamine just see õige relv, mis aitab rahuneda.

Maga piisavalt ja ära unusta toitumist

Stress annab hea pinnase erinevate haiguste tekkeks. Kuid vähe und põhjustab veel rohkem stressi. Selleks, et leida hea une tasakaal, proovi vältida stressirikkaid situatsioone ja aktiivseid tegevusi enne magama minemist. Ühtlasi väldi rohkem kui 8h voodis olemist, sest ülemagamine teeb samuti liiga. Ning magama minnes veendu, et kõik ekraanid oleks välja lülitatud.

Toitumine on samuti oluline faktor enesetunde ja tuju puhul. Proovi jätkusuutlikult tervislikult süüa. Tervisliku toitumise kohta leiab hõlpsalt infot lihtsate google otsingutega. Tervislik toitumine aitab keha hoida energilisena, lihtsustab keskendumist ja on abiks tujumuutuste vastu. Ühtlasi püüa hoida veresuhkur paigas, sest madal veresuhkur võib teha tujukaks ja ärevaks.

Veendu, et käid õigesti duši all

Kõlab veidralt? Erinevad uuringud on pannud kõrvuti kuuma ja külma duši head ja halvad omadused. Kuigi duši all käimine on hügieeni tõttu nagunii oluline, siis uuri kumb sulle parasjagu vajalikum on. Näiteks külma dušiga päeva alustamine aitab kaasa energilise oleku tekitamisele, aga võib tekitada ka stressi. Paljud uuringud on aga tõestanud, et kuuma dušši all käimine aitab leevendada stressi. Kumb lähenemine sinu jaoks praegu parem on?

Tee füüsilisi tegevusi

Füüsiline tegevus aitab leevendada stressi. Tihtipeale aetakse sassi aga füüsiline tegevus treeninguga. Stressi leevendamiseks ei pea ilmtingimata minema jõusaali või palkama personaalset treenerit treeningkava koostamiseks. Sa võid tegeleda just nende tegevustega, mis on sulle endale meelepärased. Olgu selleks ujumine, jooksmine, hommikuvõimlemine või jalutamine. Tähtis on, et sa liiguksid, sest mida vähem on stressi, seda väiksem on tõenäolisus sattuda depressiooni.

Ole tänulik ja suuna oma stressi

Mediteerimine on laialt kasutatav mõiste, kuid omab liiga üldist tähendust. Tegelikult piisab sellest, kui püüad leida enda sisemist rahu ja tasakaalu lihtsate mediteerimisülesannete abil. Praktiseeri tänulikkust. Ehk siis otsi enda elust asju, mille eest oled siiralt tänulik, ilma endale valetamata. Kui need asjad leitud, siis koosta nimekiri ja kanna seda endaga kaasas. Iga kord kui käe taskusse paned, leiad sealt nimekirja, mis tuletab sulle meelde asju, mille eest tänulik olla. Ühlasi suuna stressi. Kuigi stress on üldiselt halb asi, siis nii pöörasena kui see ka ei tundu, on vahest stress kasulik, sest see paneb tegutsema. Mõtle, kas saad stressi kuidagi enda kasuks pöörata?

Muuda rutiini

Kui on võimalus, siis lahku rutiinist või vähemalt muuda seda. Lihtsalt mine ja külasta oma sugulasi või sõpru, kellel oleks hea meel sind näha. Jaluta ringi rannas, RMK radadel ja naudi värsket õhku kas üksi või siis enda lähedastega.
Kindlasti tuleb kasuks ka uute hobide otsimine. Hobid peaksid olema midagi, mis paneksid sind loovalt tegutsema. Näiteks proovi kirjutada raamatut! Lühidalt, proovi teha midagi, mida sa varem teinud ei ole. See aitab muuta vaatenurka elule, viib mõtted mujale ja aitab elu nautida.

Ära vaiki!

Tervelt 95% inimestest ei tunnista endale, et nad on stressis või depresioonis. Liitu ülejäänud viie protsendiga ja ära häbene küsida abi. Ülioluline on aktsepteerida, et olukord on raske, mitte teha halva mängu juures head nägu.
Küsi abi koolipsühholoogilt ja jaga temaga oma probleeme, sest stressi ja depresiooni eriamine on ohtlik. Väldi olukorra sedavõrd tõsiseks kasvamist, et vajad arstide ja rohtude abi. Alusta abi otsimisega varakult.