Liisi on 22-aastane Kuressaare Ametikoolis teabegraafika erialal õppiv neiu, kes juba 7. märtsil astub üles kutsemeistrivõistlusel Noor Meister. Graafilise disainerina ootab teda ees kujundustöö, mis eeldab disainimõtlemist ja oskust sihtgrupini jõuda. Teekond võistlusele on olnud Liisi sõnul õpingute ja avastuste rohke.

Sinu haridustee pärast gümnaasiumi lõpetamist ei jätkunud otse ametikoolis. Käis see hoopis trajektooril gümnaasium-kõrgkool-ametikool.

Nagu paljud noored peale gümnaasiumi, tuiskasin ka mina kohe uude linna ja kõrgkooli. Pärast poolt aastat õpinguid sain aru, et tahaksin õppida midagi praktilist ja loovat. Tulin tagasi kodulinna ning avastasin Kuressaare Ametikooli kodulehelt teabegraafika eriala. Õppekavaga tutvudes sain kohe aru, et see on just see, mida ma olen loodud õppima ja tulevikus tegema.

Kuna tegemist on üpris loomingulise erialaga, siis kas sisseastumisel eeldati ka oma varasema loomingu näitamist või avanes võimalus õppima asuda ka neil, kel varasem nn kunstiline kogemus puudus?

Loomulikult pidid sa oma võimekust ja huvi eriala vastu tõestama. Sisseastumiseks oli tarvis esitada portfoolio varem tehtud töödest — joonistused, maalid, kujundustööd jms. Minu motivatsiooni teadasaamiseks ja isiksuse tundmaõppimiseks toimus ka vestlus ning kohapeal ootas sisseastujaid ka kompositsiooni ülesanne ning natüürmordi joonistamine. Sõel oli tihe ja eelis oli muidugi neil, kes tundsid end pliiats käes kindlalt.

Mida see eriala endas hõlmab?

Eriala on üsna laiahaardeline ning annab väga palju erinevaid teadmisi. Näiteks reklaami, fotograafia, trükinduse kui ka loomulikult kujundamise ja küljendamise alal.

Kui kõrgkoolis oli õppetöö teooriapõhine, siis kas ametikool ja selle praktiline külg on end juba tõestanud?

Praktilistele oskustele pööratakse siin suurt tähelepanu. Eks enne kui praktilise töö juurde asume, tuleb aines teoreetiliselt läbi võtta, et mõista, kuidas asjad toimuvad. Algul lood teoreetilise vundamendi ja siis hakkad sellele praktikas maja peale ehitama.

Õpid teabegraafika eriala, mis on sarnane graafilisele disainile, kus disainer kujundab teksti, fotode ja muu materjali põhjal vastavate arvutiprogrammide abil trükiseid, reklaammaterjale ja logosid. Töö sisaldab ka kujundusideede väljamõtlemist, toodete pildistamist ja piltide töötlemist ning veebilehe kujundamist. Millisena sa ise oma karjääriväljavaateid näed?

Kuna enamik ettevõtted tahavad n-ö pildis püsida ja end lühidalt, aga originaalselt rahvale nähtavaks teha, siis ei tohiks heal graafilisel disaineril tööpuudust olla. Usun, et isegi vabakutselisena tegutsedes on võimalik graafilisel disaineril täiesti ära elada, kui ollakse omanäoline ning osatakse endale reklaami teha. Mina tahaksin edaspidi tegeleda nii kujundamise kui ka trükindusega ja õnneks on neid omavahel lihtne siduda.

Olen alates 2012. aasta märtsist töötanud väikeses Saaremaa ettevõttes Gemar Print OÜ siiditrükkalina, kus vahel on vaja korrigeerida ettevõtete logosid või täiesti uus logo luua. Siiditrükk on mulle südamelähedaseks saanud ning seetõttu ei eita ma, et kunagi avastan enda jaoks veel mõne trükiliigi, mis mind samamoodi paeluks.

Mis sulle enda erialase töö juures meeldib?

Töö meeldib mulle väga, sest näen reaalset lõpptulemust ning ei teki rutiini. Pean oma eriala suurimaks plussiks, et see on kõrgelt hinnatud nii täna kui homme. Heade mõtete ja originaalsete väljendusviisidega inimesi otsitakse ja tahetakse tööle ju alati.

Oled võistelnud mitmel kutsevõistlusel, nagu Trükis 2012 ning Trükis 2013, osalenud multimeedia konkursil Migrants in Europe ning võtnud osa ka projektist Euro-Spuma Tšehhis. Nüüd oled minemas Noorele Meistrile. Kuidas sa end ette valmistad?

Kindlasti olen ümbritseva suhtes tähelepanelikum ning püüan meeled avatud hoida. Inspiratsioon ja kõige paremad mõtted, mida hiljem võistlusel võib-olla kasutada saan, tulevad mul tihti teiste inimeste uitmõtetest või naljadest. Uurin ka erinevate disainerite ja loovbüroode portfoolioid. Üks mõte mõnest tehtud tööst võib viia teiseni, teine kolmandani ja lõpuks koorub sealt välja idee, millega üllatad ka iseend.

Miks sa kutsemeistrivõistlustel osaled?

Olen alati pidanud võidust tähtsamaks osavõttu. Võistlustel saad aimu enda tasemest ning võrrelda seda teiste sama asja õppivate inimestega. Vahel visatakse võistlustel sind nö pea ees vette ja esmalt arvad, et ei ujugi välja. Aga sellised olukorrad on tegelikult kasulikud, sest siis hakatakse mõtlema uusi ja võib-olla isegi põnevamaid viise, kuidagi asi valmis saada. Lisaks oskustele saab nii mõndagi teada iseenda kohta — kuidas käitud pingelises olukorras ning kui adekvaatselt suudad pabinas olles mõelda.

Kuna omad kogemust nii kõrgkoolis kui ka ametikoolis õppimisest, siis mida arvad sellest, et hiljuti avaldatud Eesti kutsehariduse maineuuringust selgus, et kutsehariduse maine on tõusvas tendentsis, aga vanemad seda enda lastele ise ei soovita. Endiselt on kaalukauss tasakaalust väljas.

Viimasel ajal on tõesti palju diskuteeritud teemal, kas minna peale gümnaasiumi kutsekooli või kõrgkooli. Praegu tunnen küll, et kutsekooli astumise näol olen teinud ühe elu parimatest otsustest. Olen kahe käega selle poolt, et tegusad ja teadlikud noored kutsekooli õppima asuksid. Praktilisi töid oskavaid inimesi on alati igal pool maailmas vaja ning sel juhul ei tule tööpuudust karta.

Kutsekoolide maine tundub tõesti noorte seas juba tõusuteel olevat, küll aga mitte vanemate inimeste hulgas, kes on harjunud mõttega, et ainus loogiline ja normaalne samm on astuda peale gümnaasiumi kõrgkooli. Palju on noori, kes parema meelega läheksid õppima kutsekooli, kuid vanemate rõõmuks lõpuks ikka kõrgkooli valivad.

Ütlesid, et ametikooli astumine oli su elu parim otsus. Püüa kolme punktiga võtta kokku, miks sa soovitad kutseharidust.

Kutsekoolis ametit õppides võidetakse esiteks ajalises mõttes — kahe kuni kolme aastaga õpitakse selgeks nii teoreetilised kui ka praktilised oskused ning kooli lõppedes on paljudel juba töökohad tänu praktikale olemas.

Teiseks, kutsekoolis saab õppides palju asju teha oma kätega reaalselt valmis. Kui inimene füüsiliselt midagi teeb, jääb see paremini ja kauem meelde kui mõni fakt või teadmine, mida hiljem ei suudagi meenutada.

Kolmandaks, kutsekoolides saab tihti teha juba reaalset koostööd erinevate klientidega. Nii õpitakse juba koolis, kuidas kliendiga suhelda, tähtaegadest kinni pidada, koostööd teha ja palju muud kasulikku. Samas saab ka juba olemasolevatele ettevõtetele enda tegemistega muljet avaldada.

Kuna olen puutunud kokku nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse tagamaadega, siis see teema ei jäta mind enam külmaks. Ma ei ütle, et kõrgkoolid on vähem tähtsamad, vaid seda, et ka vanematel inimestel peaks kutsekoolidest ja seal pakutava hariduse kvaliteedist tänapäevasem arusaam olema. Noored võiksid teada, et kõrgkoolide kõrval on neil pärast gümnaasiumi lõpetamist nii palju häid võimalusi ka kutsekoolides ootamas.

Graafilise disaineri võistlusülesanne Noorel Meistril:
- luua etteantud teemaline kujundustöö, mis eeldab disainimõtlemist ja oskust sihtgrupini jõuda.

Noor Meister 2014 toimub 7.-8. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus mõõtu võtavad üle 300 kutseõppuri 24 erialal, avatud on 10 töötuba ametite proovimiseks, kutseharidusmessil on kohal 32 ametikooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee