Noor imestab: kuidas miinimumpalgaga üldse ära elatakse?
Ühes oma eelnevas artiklis ma kirjutasin, et tulevik on meie enda kätes. Iga tegu, mis sa teed, mõjutab järgmist, kallutab meie eluteed siin ilmas. Tekib küsimus, kas me ise oleme oma õnne sepad ja kas me tõesti saame oma tegudega mõjutada oma enda tulevikku?
Võiks ju öelda et see on tõsi. Tegutsedes õigesti ja korralikult ootab sind ees tulevik, mille pärast pole vaja muret tunda. Ma ei räägi siin majanduslikust olukorrast, vaid sellest, kuidas sul on võimalus tööd leida ja kas sa tõesti ka saad oma soovitud töökoha. Kui oled istunud mõnda aega vanglas, millegipärast, mida oled teinud aastaid tagasi ning mille eest sind nüüd karistatakse, näiteks oma määratud kohustuslike töötundide mitte täitmise eest. Tean, et need on kaks täiesti äärmiselt äärmuslikku juhtumit, kuid vägagi võimalikku.
Tänapäeva ühiskonnas oled sa jõukas, kui sul on auto, maja ning raha. Raha on üldse väga tähtis vahend. Käid tööl, et seda teenida, kuid tegelikult kulub seda ikka rohkem kui teenitakse. Oskus on see, kui raha jääb alles ja seda hoitakse tulevikuks ettenägematute kulude jaoks.
Kuid milleks? Milleks üldse on tegelikult raha vaja? Vanasti oli raha vähemal määral kasutuses. Kaubeldi vahetuskaubaga. Mina annan sulle kolm kana, vastu saan kolm kilo kartulit või muud säärast. Siiski tegeleti vahetuskaubaga. Tol ajal muul viisil ära ei elatud, nüüd ei elata enam ära ilma rahata. Kas tõesti on sellel siis nii suur tähtsus ja väärtus? Muidugi on! Muul viisil ei ela lihtsalt ära. Toidupoes hindu vaadates jääb mulje, et peab olema rikkur, et neid kaupu endale lubada. Ise alles seda teed alustades on mulle suur mõistatus, kuidas üldse hakkama saada, eriti veel siis, kui saadakse miinimumpalka?
Siin kohal tahakski jutu järje viia üle noortele ja nende tööle saamisele. Küsimus siin kohal kõikidele firmadele ja tööandjatele: kas te võtaksite tööle just kooli lõpetanud noorele? Vastake ausalt! Jah või ei?
Nõustun teiega, kui ütlete, et tal pole kogemusi ega oskusi teie firmas töötada. Kuid tal on siiski värskemad teadmised ning mingisugused teadmised, kuidas see töö võiks käia. Kas võtate tööle noore või vanema töötaja. Mõlemal on ju alguses raskusi kohanemisega. Jah, erinevus on siiski selles, et vanemal töötajal on ehk olemas ka mingid tööaastad, mida ta saab sulle ette näidata ja mis on temal kui trump tagataskus, kuid kas alati see, et tal on olemas trump tööaastate näol, on siiski piisav? Noorel koolist tulijal on ka olemas värskemad teadmised. Ma ei mõista hukka vanemaid inimesi, kes ka otsivad tööd — tahan siin viidata vaid sellele, et ärge võtke neid kahte inimtüüpi kui ebavõrdseid, võtke neid kui võrdseid inimtüüpe, võimalikke tulevasi töötajaid. Andke ka noortele võimalus tööle saamiseks!
Pingutan selle nimel, et ka noortel oleks võimalus tööle saamisel. Oskustöölistel on veidike kergem. Aga mitte ka väga kerge. Kui kandideerisin oma hetkelisse töökohta, öeldi mulle: „Me võtame selle riski, et võtame tööle just koolist saabunu.“ See lause on mul siiani meeles. Näen, kui raske on tegelikult tööle saada, millist ettevalmistust see nõuab ja kui raske on saada sellesse nö „top listi“, keda kutsutakse töövestlusele. Kas olete mõelnud, kui suur saavutus see tegelikult on, et ühel hetkel leiad end tööpakkuja ees küsimustele vastamas, tema teeb selle põhjal märkmeid omale, et hiljem kas sulle ära öelda või hoopis õnnitleda uue töö puhul?!
Niisiis, kui te nüüd olete mõelnud järele küsimusele, mis ma teile enne esitasin. Mis selleks siis oleks? Ilma mõjutamata, mis iganes see ka pole, on teil ju siiski õigus valida oma töötajad, kuid ma siiski loodan, et panin teid mõtlema ka noorte peale ja nende elutee ülesehitamise võimalustele.
Noored, kes te seda loete mõelge ka teie tööandjate peale. Ärge minge töövestlustele lihtsalt niisama ilma ettevalmistuseta ega ka ennast lolliks tegema. Kui teid juba valiti välja, peate ka vaeva nägema ja näitama, et olete seda valikut väärt. Seda kindlam on, et just Sina,, noor selle töökoha endale saad. Näita tööandjale, milleks sa võimeline oled, et pingutad oma tulemuste nimel, oma enda tuleviku nimel. Seda ei tee paljud, aga vähemalt oled sina see, kes hoolib, ehk ka siis teised hakkavad seda kõike kuuldes uskuma iseendasse. Pingutama, et saada omale selline töökoht, mille väärilised nad tegelikult on. Kui ka juhtub, et öeldakse sulle "ei" ja sa ei ole valitud, ära kaota lootust. Proovi aga uuesti ning usu, varsti leiad sa ka selle töökoha, kus võetakse sind tööle ja koolitatakse sind välja nagu tööandjale vaja.
Tahan selle kõigega öelda, kui sa nõustud. Võid kirjutada oma mõtetest mailile aidake.noored.toole@gmail.com. Leiad ka samateemalise lehekülje Facebookist (Aidake Noored Tööle) Ütlen kohe, see kõik on alles algusjärgus. Kuid ma töötan selle nimel, et näha ükspäev noori just selle sama projekti raames tööle saamas.
Usun, et artikkel tekitab pahameelt inimestes, kuid olen kindel, et mul on toetajaid. Mõelge enne, kui midagi ütlete. Tervet tekstiga ei peagi nõustuma, ehk on väike osa sellest, millega nõustud.
