Täna avastasin Facebookist ühe noore inimese postituse, kus tema viha pagulaste vastu oli läinud juba nii suureks, et mängu tuli ka Hitler. Jagatud oli mingisugust artiklit, kus Araabiamaadest pärit pagulased protestisid Euroopa riigis millegi vastu ja see polegi isegi antud kontekstis niivõrd tähtis. Kommentaar selle noore inimese postituse juures oli see, et Hitler ei oleks sellist asja kunagi lubanud...jah. See võttis mind korraks sõnatuks, siis ajas vihale ja siis üritasin mõista. Üritan siiani...

Hirmutamine, valetamine ja vihale õhutamine kogu pagulaste debatis on ehk liiga äärmustesse läinud. Tihtilugu kasutatakse häbiväärselt populismi. Osutatakse väidetele, mida ei suudeta usaldusväärsete allikatega kaitsta või ei huvitagi faktid. See hirmutab. Selline lihtsameelsus hirmutab. Asjad pole kunagi mustvalged ning alati on mitmeid erinevaid tahke.

Mina kutsun üles ainult sellele, et kogu selles debatis jäädaks ikka mõistuse juurde ja see ongi kõige tähtsam. Iga väide peab olema ka tõestatav mitte stiilis „tulevad ja võtavad meie töökohad ära.“ Minu jaoks pole vahet, kas inimene on kategooriliselt pagulaste vastu, toetab osaliselt või toetab täielikult. Peamine, et säiliks viisakus (ka sotsiaalmeedias) ja põhjendused oleksid argumenteeritud.

Enne igat debatti tuleks endale selgeks teha, kes on pagulased. Minu jaoks on nad samuti inimesed. Suur enamus vajab abi, et elada ja mitte surra. Nad on samasugused inimesed, kes tahavad hommikuti ärgates teada, et neil ka õhtul kodu alles oleks ja et nende pereliikmeid pole tapetud, piinatud või ebaseaduslikult minema viidud. Nad on ka inimesed, kes tahavad, et neil oleks iga päev kõht täis ja et neil oleks turvaline elada. Mõelgem ka sellele ja ärgem vaadakem asju alati ainult oma mätta otsast!