Metsamajanduse eriala valikut soosis kindlasti ka see, Eestis on metsandusvaldkonna töökohad hästi tasustatud ja sellel alal on alati vaja oskajaid töölisi, selgitab Jarro. Tema sõnul ei suutnud ta peale põhikooli üldse mõelda, mis edasi saab. „Ainuke asi, mis suurt huvi tekitas oli jahindus ning see viis mind Luuale õppima metsandust,” meenutab Jarro.

Hetkel Jarrol kindlad tulevikuplaanid puuduvad, kuid noormees on veendunud, et soovib tegeleda metsandusega. „Erialaliselt soovin saada rahvusvaheliselt tunnustatud tegijaks, tahan kunagi langetada maailma suurimaid puid,” ütleb Jarro naerdes.

Ohtlik töö vs tugev teooria

Luua Metsanduskooli sisseastumine ei olnud Jarro jaoks keeruline ja ei eeldanud suuri ettevalmistusi. Metsasõbralt küsiti elementaarseid küsimusi loodusest, nagu erinevaid puidu- ja taimeliike.

Jarro sõnul on õppetöö Luual väga hästi korraldatud, enne saadakse tugev teooria, siis praktika. „Kuna töö on ohtlik, tuleb teoorias palju selgeks teha ning alles siis algab samm-sammult praktika,” ütleb Jarro. Ta lisab, et tänapäeval peab metsamees käima kaasas ka tehnika arenguga, eriti oluline on olla kursis uute IT-lahendustega. „Kui mõni aeg tagasi märgiti lanki paberil, siis nüüd käib see tahvelarvuti ja GPS-iga,” märgib noor raiesportlane.

Noor raiesportlane on sooritanud praktika nii koolis kui ka väljaspool. Jarro hinnangul õpetab praktika iseseisvalt töötama ja näitab, mis on vastutus. Eestis on noormees käinud enim praktikal RMK-s. „Olen käinud erineval praktikal, alates metsa istutusest kuni lageraideni, sest kui metsamees puu langetab, peab ta oskama ka uue istuada ja noort puud hooldada,” selgitab Jarro.

Võistlus pakub närvikõdi

Lisaks õppetööle ja praktikale saab oma oskusi täiendada erinevatel võistlustel. Jarro võistluspagas on tänaseks üpriski suur. Ta on osalenud kolmel korral Maamessi raievõistlusel ja kooli kutsevõistlusel ning kätt proovinud Eesti raiemeistrivõistlusel. Lisaks Eestile on ta end proovile pannud raievõistlustel Austrias ja Soomes. Võistlusteks harjutab Jarro kooli treeninglaagrites ja teeb ka iseseisvalt trenni.

„Minu parimad võistlustulemused jäävad lähiaega, sest tekkinud on päris korralik võistluskogemus,” ütleb Jarro. Eelmisel aastal Austrias Euroopa juuniorite raiemeistrivõistlustel sai ta kolmanda koha ja Eesti juuniorite meistrivõistlustel teise. Jarro on olnud kahel aastal kooli võistluste võitja ning sel aastal tuli ta Maamessil juuniorite arvestuses esimeseks.

Jarro sõnul tuleb reaalses töös ja elus ette võistlusülesannetele sarnaseid situatsioone ning olles korra midagi läbi teinud, oskad teine kord paremini toime tulla. „Et olla oma ala parim, tuleb tunda konkurente ja seda saab teha võistlustel,” ütleb Jarro. Ta lisab, et muidugi annavad võistlused halli argiellu paraja annuse mõnusat pinget ja närvikõdi.