Noore töötaja abimees: Kas ülemus võib töötajaid läbi kaamerate jälgida?
"Meie ettevõtte juhil on kombeks töötajaid kaameratest pidevalt jälgida. Ta võib päevas helistada kuni kümneid kordi ning kommenteerida töötajate tegevust. Ta helistab, et küsida, mida üks või teine töötaja parasjagu joob, mis hinna ta kliendi käest küsis. Lisaks õpetab, kuidas oleks parem oma tööd teha: „Naerata rohkem,“ „Korista praht ära,“ „Tegutse kiiremini.“ Ta ei usalda oma töötajaid üldse. Ta helistab, et öelda ette iga liigutus, mida me nagunii oma tööd tehes teeme. Ühtegi kliendi kaebust jms insidenti ei ole juhtunud. See on töötajates tekitanud juba ahistatuse tunde. Kas ettevõtte juht võib meid kogu tööajal vältel kaameratest jälgida?"
Kui töökohta on paigaldatud kaamerad, siis sellisel juhul peab olema kaamerate eesmärk väga täpselt läbi mõeldud. Eesmärk peab olema õiguspärane ja selge. Seda ütleb ka Isikuandmete kaitse seaduse § 6 punkt 2. Ainuüksi viide võimalikule rikkumisele, kvaliteedikontroll või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused kaamerate paigaldamiseks.
Seega eesmärgid nagu „töötajate kontrollimine“, „töökohustuste täitmise kontrollimine“ jms ei ole piisavad õigustused kaamerate paigaldamiseks ja kaameratest töötajate töö jälgimiseks.
Teiseks tuleb tööandjal austada töötajate privaatsust (TLS §28 lõige 2 punkt 11, IKS §14 lõige 3), mis tähendab seda, et töökohustuste täitmist ei või kontrollida kaameraid pidevalt jälgides, sest see rikub töötajate privaatsust.
Lisaks tuleb töötajaid Isikuandmete kaitse seaduse §15 kohaselt sellest kaamerate olemasolust ja selle eesmärgist teavitada. Kui töötajaid ei ole kaamerate olemasolust teavitatud ning kaameratest jälgitakse töötajate töö tegemist, on tegemist varjatud jälgimisega, sh varjatud andmete kogumine on aga rangelt keelatud. Karistusseadustik §137 näeb isegi ette karistuse eraviisilise jälitustegevuse eest.
Loe rohkem SIIT!
