Küsimus esitati väga lihtsalt: paluti ette kujutada oma elu ette ilma arvuti, iPadi ja internetita. Mida teeksid ja kuidas käituksid?

Kätlin: OMG...ei tea, see elu oleks igav. Väga igav.

Marko: Ee...oleks jube, ma arvan, et sõidaks rattaga, reisiks vms.

Liisi: Mängiksin telefoniga.

Kristi: Võtame siis teleka ette!

Hellin: Loeksin raamatuid ja käiksin rohkem väljas.

Eleanor: Ikka kujutan, käiksin väljas rohkem ja suhtleksin näost-näkku inimestega.

Dei-Ly: OMG, tead ka mida sa küsid minult!? See oleks liiga raske minu jaoks.

Karlos: Mu hinded koolis oleksid palju palju paremad, ma ainult õpiksin ja loeksin raamatuid ning käiksin rohkem trennis ja oleksin sõpradega rohkem koos. Jube igav oleks ilma internetita, aga kindlasti harjuks ära ja saaks hakkama.

Karina: Midagi ei teeks, ega internet või arvuti elu pole!

Belinda: Vist nagu peaks inimestega suhtlema hakkama.

Kaisa: Sureks ära arvatavasti.

Atsu: Oleksin sõpradega väljas jne.

Rein: Ilma internetita? Ma usun, et ma suht paneksin kõike.

Kevin: Mu elu oleks parem.

Rita: Ma ei tea, sest mul pole sellist elu.

Keiti: Ostsin sügisel läpaka justnimelt sellepärast, et ilma ei saa ülikoolis enam hakkama. Sotsiaalvõrgustike sõltlane ma ei ole, seda tõestab ka tõsiasi, et mul pole nutitelefoni. Ma usun, et ma saaksin kuidagi hakkama, lihtsalt veedaks väga palju aega raamatukogudes kooliasju tehes ja tähtsad mälupulgad oleksid kogu aeg kaasas.

Anna: Käituksin nagu tavaliselt, oleksin inimestega väljas kuskil ja ma ei tea...

Mari-Liis: Ei taha ette kujutadagi. See oleks maalimalõpp.

Carita: Eee...ma ärkaksin suhteliselt vara, teeksin end korda ja läheksin välja. Oleks hilisõhtuni poiste ja tüdrukutega väljas.

Irmeli: No iPad = sickness and I will be sad forever. No computer = hospital and coma. No internet = death.

Biku: Heh, ilma nendeta saan vabalt hakkama. Mul on sõpru iga nurga peal. Mul pole telot isegi vaja. Röögin akna taga kell 06 hommikul. Seega ma ei tea.

Liis: Poleks probleemi.

Kirke: Loeksin raamatuid ja kuulaksin raadiot.

Kadi-Triin: Sööks.

Kristi: Enekas.

Greetel: Elu oleks nii, nagu ikka. Lihtsalt ma loeksin päris raamatuid, mitte interneti omi, muusikat kuulaks raadiost ja vaba aega oleks rohkem, sest poleks arvutit, mis mind endas hoiaks.

Heigo: Istuksin õues sõpradega. Mida ma niikuinii piisavalt palju teen, või vaataksin kodus telekat. Ega mul pole elu otsas, kui pole arvutit, iPodi, iPadi ja muud sellist träni, millega saab veel netti. Elu läheb edasi, aga siis oleks raskem inimest kätte saada.

Kathi: Ma arvan, et siis oleksin kohustatud oma tuttavatega näost näkku suhtlema. Oh dear god, seda jama veel vaja.

Laura: No kuna mul praegu telefoni pole juba...hmm...3? nädalat, siis on veidi keeruline, sest on vaja mõnikord mõni kõne teha. Aga kui mul nüüd telefoni pole ja netti ka ei saaks, siis ma vist ei saaks kuidagi ühendust nendega, kellega hädasti vaja on.

Allan: 15 aastat tagasi sain hakkama sellega. Inimene harjub ju kõigega. Algul tekitaks raskusi, tühjust jms, aga saaks hakkama ikka. Tänapäeval ei oskaks 10-aastasedki ilma neti ja nutikata hakkama saada. Aga ma arvan, et mina saaksin. Kuni leidub kalleid ja toredaid inimesi meie ümber, kellega välja minna ja koos midagi toredat teha, niikaua ei oleks ka netti vaja. Päike paistab, ilm on soe. Minge välja! Kutsuge sõbrad välja, tehke midagi toredat koos ja elu ilusam kui istuda Facebookis.