Oleme rõhutud madalale palgale ja tavakaupade kõrgele hinnale, koju minnes tunneme sellest kõigest tihti ängigi.

Kuid mittemateriaalne osa jääb aina väiksema tähelepanuga. Millal kuulsite laste lõkerdamist omas kodus? Mitte armuannina suunurka tulnud naeratust, peale meie andestust paluvas naljas või muus tähelepanuavalduses.

Usun, et enamus lastest ei põgene kodunt millegi eest, vaid pigem lähevad otsima seda, mida tihti kodus pole — osavõtlikkust.