Noored meesõpetajad arutlevad: Ligi poolt välja pakutud õpetajate õiguste suurendamine ei meelitaks noori õpetajaid koolidesse
Õpetajad saaksid õiguse vaadata lapse kotti, taskusse või kappi jne, et avastada ja vajaduse korral ajutiselt hoiule võtta keelatud esemed (nt nuga, elektrooniline seade vms); õiguse seada ohtlike (nt purjus) isikute koolis ja selle territooriumil viibimisele piiranguid ning vajaduse korral sundida neid lahkuma; õiguse takistada ärritunud, joobekahtlusega või muul põhjusel ebaadekvaatselt käituva lapse koolist lahkumist vanema, politsei või kiirabi saabumiseni.
Mida arvavad noorte õpetajate vähesusest, pakutavatest õiguste suurendamisest ja sellest, kuidas meelitada rohkem noori õpetajaid kooli kaks noort meesõpetajat Märten (27) ja Henri (25), saa teada!
Miks otsustasid õpetajaks saada?
Märten: Asusin pärast keskkooli ülikoolis õppima eriala, mille tundides olin end koolis võrreldes teiste ainetega kõige tugevamana tundnud - ehk siis matemaatika. Õpetajaks saamise peale alguses ei mõelnud. Pigem oli nii, et õpetajaks küll ei taha hakata. Aga kuidagi tuli ülikooliõpingute jooksul välja, et mulle päris sobib asjade selgitamine ja mõni õppejõud ka ütles, et oma loogiliste seletustega sobiksin kooli hästi, ja nii ta kuidagi välja kukkuski.
Henri: Kui esimest korda praktikal olin, siis sain viia läbi esimese tunni 2. klassiga. Sellel hetkel tundsin, et õpetada on äge.
Mis te arvate, miks noormehi õpetajarollis harvemini näeb, kui naisi?
Märten: Minu enda töökohas, Jaan Poska gümnaasiumis, on palju noori õpetajaid ja iga aasta lisandub uusi, seega oma isikliku kogemuse põhjal on pilt väga okei. Aga Eesti koolides üldiselt on jah kindlasti noori vähe. Miks nii vähe noormehi õpetajaks hakkab, on osalt ilmselt ikkagi palga küsimus. Selle kvalifikatsiooniga, mida õpetajalt nõutakse, saaks (eriti reaalteadustes) mõne muu kaks korda tasuvama ja kolm korda stressivabama töö, sest nõudmised õpetaja oskustele, pädevustele, isikuomadustele, pingetaluvusele, töövõimele on päris suured. Samuti peletab mõnesid noormehi võib-olla õpetaja kuvand Eestis - õpetajad on enamasti keskealised naised, ei taheta sellesse seltskonda ronida. Samas on õpetajaameti madalas prestiižis osalt minu arvates süüdi õpetajad ise. Olen palju kuulnud õpetajaid kurtmas, et töö on nii raske, muresid nii palju, ainus hea asi on suvepuhkus, saaks ometi pensionile. Kuidas peaks siis üks noor tahtma õpetajaks hakata, kui tema õpetaja isegi pole oma tööga rahul olnud ja on oma rahulolematust klassi kandnud.
Henri: Vastaksin nii, et maailmas on väga palju erialasid ja ilmselt pakub paljudele noortele mõni muu eriala rohkem huvi.
Mida arvad Sina õpetajana Ligi pakutud õpetaja õiguste suurendamisest? Kas need meelitaks noori rohkem koolidesse?
Märten: Õigus vaadata lapse kotti või ajada purjus õpilane kooli territooriumilt minema ei anna mulle isiklikult küll midagi juurde, sest ma ei kujuta end ette neid õigusi kasutamas. Kooli ja õpilaste turvalisuse küsimus on muidugi oluline ja ilmselt on hea, kui kellelgi kooli töötajatest (juhtkonnast) on need õigused, aga kas kõik õpetajad peaksid neid omama, ma ei arva. Samuti ei usu ma, et sellised "boonused" meelitavad rohkemaid inimesi õpetajaametit valima. Ma vähemalt loodan, et ei meelita.
Henri: Ligi öeldud õigused annaks kindlustunnet juurde küll, aga motivatsiooni kohalt ma nii kindel ei ole. Motivatsioon peab ikka ise endast tulema. Eelkõige on ju oluline enda soov ja huvi valitud ametiga tegeleda.
Mis meelitaks noori rohkem õpetaja eriala poole vaatama?
Märten: Mind motiveerib tunne, et see, mis ma teen, on midagi vajalikku. Samuti igapäevane õpilastega suhtlemine. Kui keegi ütleb: "Ahhaa, ma sain aru!" või tunnistab, et talle on matemaatika meeldima hakanud. Leida asjadele mingi oma lähenemine ja näha, et see töötab. Toredad õpilased ja inspireerivad töökaaslased. Et iga tööpäeva lõpuks on mul hea tunne, sest midagi kasulikku on korda saadetud.
Kui mõelda üldisemalt, et mis veel kutsuks noori ja teotahtelisi inimesi kooli, siis üks oluline asi on paraku siiski kõrgem palk. Jah, õpetajad teevad oma tööd muidugi missioonitundega ja raha ei peaks olema õpetaja peamine motivaator ja ega olegi, aga konkurentsivõimelisemat palka on vaja selleks, et need toredad missioonitundega noored tuleks kooli õpetajaks, mitte ei valiks mõnda kõrgemapalgalisemat ametit, kuhu neid ka kindlasti rõõmuga vastu võetaks. Ja et nad ka jääks kooli, mitte ei lahkuks pärast paari aastat tasuvamale tööle. Sest nagu sai eelnevalt mainitud, on ametid, mis nõuavad õpetajaametiga sama kvalifikatsiooni ja omadusi-pädevusi, enamasti tasuvamad (ja väiksemate töötundidega). Samuti tuleks noored kooli parema meelega, kui nad tunneksid, et õpetaja on ka ühiskonna poolt väärtustatud ja hinnatud kui oma ala spetsialist, mitte keegi, kelle kallal ainult näägutada ja vigu ette heita. Ühiskonna ehk lapsevanemate ja nende järgi ka laste suhtumist õpetajatesse on aga juba raske parandada ja see on pikem protsess.
Henri: Keeruline küsimus. Ei oskagi anda õiget vastust. Kui see nii lihtne oleks, siis me praegu ei räägiks sellest probleemist. Usun, et "kõrgem palk" ja "mugavamad töötingimused" on sellised esmased mõtted, mis pähe tulevad, aga samas jään ikkagi arvamusele, et inimesel peab endal huvi ja soov seda tööd teha olla. Nüüd tekib küsimus, et kuidas seda huvi ja soovi inimesele sisendada ja see on jällegi küsimus, millele ma otsest vastust ei oska anda. Enda puhul lihtsalt tunnen, et tahan seda teha!
