Noorte ajakirjandushuviliste INTERVJUU: Mustafa Çelik läheb sinna, kuhu armastus viib
Meedialaagrit külastas Mustafa Çelik, kes tuli 9 aastat tagasi Eestisse ning on siiani siin. Ta on meile tuttavaks saanud oma tööga ETVs. Kogenud teleoperaator võttis vastu otsuse tulla vaiksesse Eestisse, ära kriisikolletest ja harjumuspärasest elust.
Miks just Eesti?
Just armastus tõi mind siia. Järgnesin oma südamele.
Mis on siin hea?
Vähemalt minule tundub, et Eestis on kõik hea, kuigi kohalikud arvavad, et kõik on halvasti ja probleemne.
Aga halb?
Pidevalt on külm, kuid kui korralikult end riidesse panna, siis pole ka see probleem.
Kas Eestis on lihtne tööd leida ja seda hoida?
Ma arvan, et see sõltub alast, millega tegeletakse. Kui sa oled näiteks arvutiinsener, siis on Eestis töö leidmine väga lihtne, aga teistel aladel on pigem vastupidi.
Kuidas saab välismaalane Eestis tuntuks?
Ma ei tea, kas saan öelda, et ma olen tuntud. See on pigem sellepärast, et ma töötan Eesti meedias. Ajakirjanikud ning meedia tahavad pidevalt midagi uut teha või kirjutada, kuid Eesti on nii väike ning sellepärast peabki kogu aeg aina uusi ja uusi teemasid leidma. Välismaalasena on natukene lihtsam tähelepanu saada.
Millised tunded Teid valdasid kriisipiirkolletes viibides ja nähes, mis seal toimub?
Tegelikult sõltub see kõik sellest, kas sul on oskus mõista toimuvat või mitte, kas sa oled avatud ja valmis midagi uut õppima või teada saama. Paljud inimesed ei tahagi midagi uut õppida, nad lähevad kohale, filmivad vajaliku ära ning pöörduvad tagasi. Olles avatud ja kiire õppimisvõimega mõistetakse olukorda palju paremini.
Kas neis piirkondades on Teiega juhtunud ka midagi eriti eluohtlikku?
Neid kordi on tulnud ette küll. Näiteks kui me olime Gruusias hakkasid venelased meid tulistama, istusime neljakesi autos. Minu sõber, kes mu ees istus, sai esimesena kuuli. Mina samal ajal filmisin tagaistmel, meie auto seisis kohapeal. Operaator teises autos üritas tagurdada, kuid pärast 50 meetrit ütles mootor üles, auto oli katki, ilmselt sadu kuuliauke olid nad meie masinasse lasknud. Nad arvasid, et me kõik oleme surnud. Nad ei osanud inglise keelt, mistõttu oli suhtlus raskendatud. Sõber jäi ühest silmast ilma, kuna putkas, mis oli väidetavalt haigla, polnud piisavalt häid vahendeid tema aitamiseks.
Mis on eesti keelt õppides kõige raskem ja mis sõna oli kõige naljakam?
Tavaliselt öeldakse, et eesti keel on üks raskemalt õpitavaid keeli, aga mitte türklaste jaoks. Meie jaoks on üks maailma lihtsamaid. Türgi, soome, eesti ja ungari on samast keelegrupist ning minu jaoks oli kõik väga lihtne, kuna loogika on sama. Näiteks prantsuse keeles on tool naissoost sõna, miks see nii on, ei tea, pole loogikat. Selle puhul peab ilma loogikata lihtsalt meelde jätma tunnused, millega esemete sugu määrata.
Mulle meeldivad kõige rohkem kaks sõna, nendeks on „vastik” ja teine on „majakas”, nende ilusate sõnade hääldus on meeldiv.
Kas ETVs töötades on juhtunud ka midagi huvitavat või on miski eriti suure väljakutse Teile esitanud?
Enne Eestisse tulekut ei teinud ma telesaateid, vaid töötasin uudiste vallas. Mistõttu oli minu jaoks võõras ka näiteks superstaari või mõne muu sarnase saate tegemine. ETV-sse tööle minnes ma alustasin just selliste saadetega ning tööprotsess oli minu jaoks teistmoodi põnev. Nüüd on põnevus kahjuks läbi.
Kuidas kooliaeg möödus? Kas olite pigem pahanduseotsija või paipoiss?
Ma ei olnud kumbagi, kuid samas olin mõlemad. Ma ei saa öelda, et ma olin ainult pahanduseotsija või paipoiss. Vahel kaldusin küll pahanduse poole peale, kuid siiski üldiselt olin mõlemat.
Kas Kiviõli või muu Eesti piirkond meenutab Teie sünnikohta?
Kiviõli meenutab just kaevanduse osas. Minu kodulinn on samuti kaevanduslinn, kuid kui ma kaks tundi tagasi siia saabusin ja natuke ringi jalutasin, meenutas see linn mulle Kosovod. Ka seal on suured majad, laiad tänavad.
Kuidas mitte ära tüdineda ajakirjaniku tööst?
Iga päev on uus väljakutse. Ükski päev pole eelmisega täpselt samasugune. Näiteks kui ma Terevisiooni teen, siis mitte ühelgi hommikul ei tehta samade inimestega intervjuud, iga hommik on erinevad inimesed, erinevad bändid, keda me filmime. Ma armastan oma tööd ning sellepärast ma ei tüdine sellest. Töö annab mulle rohkem positiivsust.
