Kuidas leidsid tee fotograafia juurde?

Fotograafia juurde tõi mind konkurss Looduse Aasta Foto. 2009. aastal võitsin sellel konkursil laste arvestuses kategoorias “Inimene ja Loodus” I koha. Olin enne seda vahelduva eduga pildistanud, tundmata sellist põletavat kirge, tungi fotograafiaga tegeleda. Auhinnaks saadud kinkekaardi eest (ja ema rahakoti abiga) ostsin endale oma kaamera, kuid sellest isegi olulisem oli motivatsioon edasi pildistada. Tahtsin väga ka järgnevatel aastatel võita. Tegelikult pole mul peale 2009. aastat kordagi konkursil võita õnnestunud, parimaks tulemuseks on olnud kaks II kohta 2012. aastal, kuid pidev fotograafiaga tegelemine on treeninud silma ja õpetanud kaameraga ümber käima.

Teine oluline aasta oligi 2012, kui hakkasin oma stiili otsima ning selle juures olid mulle toeks värskelt alustanud Tumblr ja Instagram, kus tuhanded fotograafid oma pilte jagama hakkasid. Sealt leidsin endale eeskujudeks 13thWitnessi, Trashhandi, Kosteni, Van Stylesi. Kõik nad on suurepärased fotograafid ja neil kõigil on just neile omane stiil. Uurisin nende fotosid põhjalikult. See aitas mul leida oma nägemuse ja oma stiili fotograafias, selle Mikko looki, mis mu pilte ühendab ja teiste fotodest eristab.

Miks just fotograafia?
Fotograafia on kõige vahetum kunstiliik. See on ainus, millega saab täiesti vahetult jäädvustada hetke, säilitades selle autentsuse. See mulle fotograafia juures kõige rohkem meeldibki, et saan millegi erakordse silmamisel selle täpselt jäädvustada ning soovi korral tehtud fotot kiiresti jagada. Fotograafia pole ainus kunstiliik millega ma tegelen. Teen ka videoid, joonistan, tegelen graafilise disainiga, aga fotograafia on hetkel mu suurim lemmik.

Mida sulle kõige enam pildistada meeldib, miks?
Olen fotograafina mitmekülgne ning mu lemmikteemad vahetuvad tihti. Hetkel olen võtnud sihiks inimeste pildistamise, samas varasemalt ma inimesi peaaegu üldse pildistanud ei ole. Veel huvitab mind praegu live actioni pildistamine, nagu sport või kontserdid ja urban exploration ehk mahajäätud hoonete ja käimata kohtade jäädvustamine. Tunnen end fotograafina vabalt — kui tekib tahtmine midagi pildistada, siis teengi seda. Sageli on fotod mul vaimusilmas juba enne valmis, kui neid tegema asun. Inspiratsiooni saan kõikjalt enda ümber ning seetõttu hüppangi žanrist žanrisse.

Millistel näitused ja konkursid veel peale Looduse Aasta Foto sinu loomingut näinud on?

Alates eelmise aasta novembrist on mu debüütfotonäitus mööda Eestit ringi liikunud. Näitus on olnud üleval Tartus Tasku keskuses ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, samuti Pärnus Port Arturis. Hetkel on mu näitus Viljandis ühes minu Eesti lemmikkohvikus Amrita Cafes.

Konkurssidest kõige olulisemaks pean just Looduse Aasta Fotot. Olen igal aastal peale 2009. aastat seal ka osalenud. Kõige väärtuslikumaks saavutuseks pean ikkagi seda esimest I kohta 2009. aastal. Kategooria võitja saab kunstnik Anne Türni vaimustava skulptuuri “Tantsiv hunt”, mis seisab siiani mu kodus aukohal. Lisaks olen Looduse Aasta Foto konkursil saanud kaks II kohta, Overalli eripreemia ning mind on tunnustatud ka žürii ergutusauhinnaga.

2015. aastal korraldati fotokonkurss ka mu endises koolis. Töid hinnati neljas kategoorias ning osalesid 8. - 12. klasside õpilased. Mina õppisin 9. klassis ja sain kolmes kategoorias I ning neljandas kategoorias II koha.

Millised on su tulevikuplaanid seoses fotograafiaga?

Loodan, et fotograafia pakub mulle jätkuvalt väljakutseid, võimalusi areneda ja põnevil olla. Tahan teha koostööd huvitavate inimestega, käia huvitavates kohtades, ajada taga võimsaid emotsioone ja erilisi hetki. Ja muidugi teha ajatuid pilte. Selliseid, mis inimesi vapustavad.

Viska pilk peale ka Mikko Leo Instagramile ja kodulehele!