Ma ühinen arvamusega, et joovad ja suitsetavad pigem noored, kellel ei ole hobisid ja väga palju tegevust. Noored, kes tegelevad mõne hobiga, pühendavad aega oma kirele, neil ei tule mõtetessegi see, et läheks nüüd laupäeval jooma ja uhkustaks hiljem, kui mitu rummi ja viina sai kinni pandud. Neil on kõrgemad väärtused ning nad on andnud oma elule teise mõtte, kui istuda Solarise ees pooljoobes olekuga ja tšillida oma “lahedate sõpradega”.

Jah, mul on ka hobid ning kindlasti on ka see üks põhjustest, miks ma ei ole leidnud teed nende jookide ja suitsude juurde, mis aitavad stressist üle saada ja teevad meele heaks. Minu energiaannus tuleb piljardist ja halva tuju peatab kitarri tinistamine ning hea tunde toob laulmine.

Noored põgenevad oma probleemide eest ka. Näiteks need, kellel on megasuur sõprusringkond, kellega iga nädalavahetus joomas käiakse, varjavad oma probleemi. Kuidas? Nad kardavad üksinda olla. See seltskond ongi neil enamasti ainult sellepärast, et tegeletakse ühise “hobiga”. Need inimesed tiirlevadki üksteise ümber sellepärast, et oleks seltskonda, oleks sõpru ning oleks hea olla. Üheskoos juuakse mured maha ning liigutakse ilusa tuleviku poole. Ehkki eelnev lause oli sarkasm, mõtlevad need inimesed kahjuks niimoodi.

Kunagi ma ütlesin tuttavate-sõprade “joomislugusid” kuulates oma arvamuse selgelt välja, aga enam ma seda teha ei viitsi. Tuleb jutt sellest, et elu on elamiseks ning alkohol käib peo juurde ning see teeb tuju heaks. Lisaks sellele on see täiesti normaalne elu osa ning nad ei mõista, kuidas keegi saab üldse mitte juua. Suitsuga on enam-vähem sama lugu, aga seda nii väga ei kiideta siiski. Leidub mu tutvusringkonnas siiski rohkem neid, kes tahaksid selle tegevuse maha jätta kui neid, kes seda tegevust jäägitult armastavad.

Ah, et elu tuleb elada…Jah, need inimesed, kes ennast pildituks joovad või agressiivseks muutuvad, oskavad sulle kindlasti palju põnevamaid lugusid rääkida kui mina. Ma võiksin rääkida kainena kogetud superhetkedest ja megaemotsioonidest, kuid alkoholisõbra jaoks ei ole see midagi erilist. Siinkohal ma loomulikult ei räägi lihtsalt õllesõpradest, vaid reaalsetest alkoholisõpradest, kes joovad end pildituks. Nende jaoks on palju lahedam ja põnevam lugu, kuidas ta politsega mölises, naabrile vastu nägu andis ning ei mäletanud selles tegelikult mitte midagi ilma sõprade abita. Nad räägivad sellest tõelise kirega ning arvavad, et nende elu on läinud korda.

Spordiinimesed teevad trenni, võitlevad eesmärkide nimel ning annavad endast parima, et jõuda sinna, kuhu soovivad. Aga eelmainitud inimesed…lihtsalt joovad, et enda arvates elust maksimumi võtta. Alkohol ju eemaldab kõik hirmud ning laseb sul end vabalt tunda — saad flirtida, elu nautida, pidu panna ja uusi sõpru. Kui kainena sellist asja teha ei saada, siis ongi see nende elu nautimine. See ongi ehk nende eesmärk.

Hea lugeja, milline on sinu suhe alkoholiga? Kirjuta meile aadressile noortehaal@delfi.ee!