Õpilane: ma ei saa aru, kas gümnaasiumis on ikka nii palju tuupida vaja?

Hakkasin üks päev mõtisklema, et õpime kõiksuguseid aineid, aga kui palju nende õppimisest praegusel kujul kasu on? Ma ei väida, et õppida ei ole vaja. Kindlasti ei ütle ma ka seda, et koolis oleks liiga raske. Pigem peaks muutuma praegune vorm.

Asjade päheõppimine ei ole halb, kui asi puudutab mingeid elulisi fakte, mille teadmine aitab mingeid teisi asju mõista. Selles pole midagi valet, aga see on minu arust oluline ainult teatud maale.

Tähtis on see, et teaksid, kuidas informatsiooniga ümber käia ja asju leida, kuid ainult internetile ei saa ka lootma jääda. Pigem tundub mulle, et praegu tehakse koolis väga palju tuima tööd, aga sageli jääb selgusetuks, miks seda teeme.

Jah, mingite ainete puhul saan loomulikult aru, miks midagi teeme. Kui anaüüsime kirjandust või teeme keeletundides harjutusi, siis tundub see kõik loogiline. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ja mõned muud ained üldist silmaringi.

Probleem on aga mõne ainega, kus pead õppima pähe mingisuguseid fakte ja lahendama ülesanded, mis ei ole üldse elulised. Need võiksid olla väga eluliseks tehtud, aga tihti ongi probleem selles, et õpetaja ei viitsi seda kuidagi päris eluga seostada või öelda, kuidas see teadmine mulle kasulik on.

Võtame näiteks keemia. Muidu ju tore aine ja saan aru, et ükski asi ei jookse mööda külgi maha, aga võiks ikkagi tundides rääkida, et kuidas õpikust pähe õpitud teadmised tulevad mulle reaalselt kasuks. Kui lähen keemiat, bioloogiat, arstiteadust või taolist ala ülikooli õppima, siis saan aru, et see on vajalik. Oletame aga, et ma ei lähe.

Usun, et kooliteadmise omandamise saaks muuta palju mõnusamaks, kui sinna juurde seletada, miks peaks seda teadma ja kuidas see mind aitab. Arvan, et nii jääksid asjad ka paremini meelde.

Mu jaoks pole probleem õppida kontrolltöö jaoks mõisted ja muu taoline ära, saada töö eest hinne "5" ja olla nii-öelda tubli õpilane. Kui mõtlen aga paar kuud hiljem, et ei mäleta seda teemat enam eriti ja ei näe, kuidas see mind aitas muus osas, kui mälu treenimises, siis ongi see asi küsitava väärtusega.

On aga aineid, mis mind isegi ei huvita, aga kus õpetaja seletab kogu materjali väga eluliste näidetega ära ja see on suures osas siiani meeles.

Kokkuvõttes ma ei arva, et peaks olema kuidagi lihtsam, aga lähenemine peaks olema teistsugune. Rohkem elulisust ja vähem tuima tuupimist. Teadmisi võib pähe õppida ka nii, et tead, miks see kasulik on. Usun, et nii jääb ka kõik palju paremini meelde.