Õpilane: vägivallatsejad teavad, et nende tegudel ei ole tagajärgi

Koolivägivald on Eestis viimasel ajal üsna aktuaalseks teemaks saanud. Iga paari kuu tagant saab meedias kajastust kas mõni video, kus on näha, kuidas õpetajat või õpilast kiusatakse, pekstakse või talt midagi ära võetakse, või lihtsalt mõni jutt, kus õpilane räägib kuidas teda kiusatud on.

Näiteks mõni aeg tagasi tuli välja video, mis on filmitud Pärnumaal Tõstamaa keskkoolis, kus 13. eriklassi  õpilased kiusavad matemaatika õpetajat, võttes temalt pliiatseid ära, lüües teda jala või käega, sõimates ja muud moodi alandades.

Alles paar kuud tagasi tuli päevavalgele video, kus Valgamaal tüdrukud kiusasid üht klassikaaslast, teda põlvitama pannes ja lüües teda üle kogu keha. Eriti kahetsusväärne on see, et asjaosalised ise laevad need videod ja pildid internetti, et teised seda näha saaksid.

Minu arust on see märk sellest, et õpilased on uhked selle üle, mida nad teevad ja ei karda tagajärgi. Selliste asjade ära hoidmiseks tuleks kooli üles panna kaamerad ja nende taga peaks olema vastava koolituse saanud isik, kes suudaks midagi ette, kui peaks midagi sellist toimuma. Õpetajatega tuleks samuti sellest rääkida, et mida teha, kui asi hakkab tunnis kontrolli alt väljuma. Erivajadustega klasside puhul, nagu Tõstamaa keskkoolis, oleks vaja mitut õpetajat tundi või siis kedagi kindlat, kes on saanud vastava koolituse ja oskab käituda sellistes olukordades, mitte saata sinna tavalist õpetajat ilma igasuguse väljaõppeta.

Õpilastel on jäänud tunne, et neile ei tehta midagi, kui nad kedagi kiusavad või mõnitavad. Tagajärjed sellisele teole peaksid olema rangemad, et õpilased teaksid, millega nad riskivad, küll siis hakkab vägivalda vähemaks ka jääma. Niikaua kuni midagi ette ei võeta või tehakse ainult kirjalik noomitus, ei muutu Eestis koolivägivallaga mitte midagi. Ikka ja jälle kuuleme juhtumeid sellest ja imestame, miks midagi ette ei võeta!