Õpilaste arvates tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et õpilastele oleks tagatud vajalike tugiteenuste (sh pikapäevarühmad, õpilaskodud, transport, tasuta õppevahendid ja ¬-materjalid) ning huvitegevuse hea kvaliteet ja võrdne kättesaadavus. “Hetkel on suureks probleemiks õpilaskodude vähesus, vajalik on rajada piisava kohtade arvuga õpilaskodude võrk arvestades gümnaasiumivõrgu arengusuundi. Huvitegevuse võimaluste võrdsel tagamisel oleks suureks toeks vähemalt üks riiklikult rahastatud huviring igale õpilasele,“ on Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas veendunud.

“Üle ega ümber ei saa ka koolivägivallast. Koolisisese kiusamise vältimiseks puudub hetkel paljudes koolides professionaalse väljaõppega personal. Selleks on äärmiselt vajalik suurendada koolipsühholoogide ja tugipersonali usaldust ning kättesaadavust kõikides Eesti koolides,” leiab Kallas.

Muutusi ootavad ka kutsehariduskoolid. Praegune õppepraktika süsteem on nõrk ega võimalda kõikidele õppuritele õppekavale vastavat praktikat, mistõttu ei omanda õpilased tuleviku tööturu tarvis vajalikke praktilisi oskusi. Praktikakoht tuleb tagada kõikidele õppijatele, kuna õppuril peab olema õigus saada õppekavajärgset praktikat. Tuleb soodustada põhikoolide, keskkoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide koostööd parandamaks õppekvaliteeti ning toetamaks elukestva õppe rakendumist.

Õppekavade liigne faktikesksus ei aita kaasa õpilaste individuaalsele arengule. Õpilasesindajate ettepanek oleks vähendada õppekava faktipõhist osa ning selle arvelt suurendada praktilist õpet ja karjäärivõimaluste teadlikustamist koolides, samuti suurendada mitteformaalse ja informaalse hariduse osatähtsust. Samuti on praeguse koolivõrgu reformi valguses tähelepanu keskpunktist nihkunud õpilase arengu toetamine. Seetõttu tuleks tagada tugispetsialistide riiklik rahastamine ja luua abiõpetaja ametikoht klassidesse, kus õpib rohkem kui 18 õpilast.

EÕEL-i esimees Andreanne Kallas leiab, et seoses uue koalitsioonilepingu sõlmimisega on tähtis keskenduda hariduse rahastamisele. “Eesti tuleviku suurim ressurss on siin praegu kasvavad lapsed. Tähtis on panustada haridusse ning anda õpilasele kindlus, et ta saaks muretult õppida. See soodustab õpilase teed jätkata kesk-, kutse- või ülikoolis ning aitab tulevikus kaasa spetsialistide ja haritud rahvastiku tõusule, kellel on võimalik kaasa aidata Eesti tulevikule ja majandusarengule.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-¬, kutse- ja erihariduskoole. Eesti Õpilasesinduste Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.