Pealtnäha kurnav koolipäev sisaldas hulgaliselt hetki, mille üle rõõmustada
Igal veebruarikuu tööpäeval kirjutab Noorte Hääles üks noor inimene sellest, mis teda viimati tõeliselt õnnelikuks tegi. Tahame tõsta lugejate teadlikkust õnnelik olemise olulisusest ja loodame, et kui me kõik selle priortiteediks seame, siis muutubki meie keskkond selles suunas, et meil kõigil oleks siin hea elada.
Päevad, mil ma pean minema kooli esimeseks tunniks, ei rõõmusta mind just kõige rohkem, kuid ma saan hakkama, kuna kinnitan endale, et varsti on nädal läbi ja saab kaks päeva magada nii kaua kui tahan. Sellest hoolimata, et ma istusin väga kaua õhtul netis ja rääkisin kooliõega maast ja ilmast, pidin ma end kell 6.50 voodist püsti ajama ja end korda tegema. Seejärel vantsima bussipeatusesse, oma poissi ootama ja siis kooli minema. Tunnid venisid nagu ikka, aga sellest hoolimata leidus päevas positiivseid emotsioone.
Kui ma olin jõudnud koolis olla juba kaks tundi ja mõtlesin, et enam ei jaksa ja nägin, et järgmine tund on inglise keel, siis ma mõtlesin küll tõsiselt, et mida nüüd, päriselt ka? Eelmises tunnis olime kirjutanud kirjandit, seega täna saime oma hinded teada. Minu suureks üllatuseks sain selle kirjandi hindeks viie, mis rõõmustas mind tohutult. Minu grupi peale oli ainult kaks viite ja mina olin üks neist. Eelmine kursus ei läinud mul inglise keelega just kõige roosilisemalt, seega otsustasin end kokku võtta.
Peale inglise keelt läksime me psühholoogiasse, kus pidime tegema mõtlemisega seotud ülesandeid. Esimese ülesandega sain hästi hakkama, aga teine valmistas tõsiseid raskusi. Matemaatikas on mu klassil sellest nädalast alates uus asendusõpetaja ja seda kolm nädalat. Kuna ma olin üsna pahur täna terve päeva, siis ei suutnud ma üldse keskenduda ja ei saanud millestki aru. Õpetaja võttis ära mõne õpilase vihikud, sealhulgas mu klassivenna oma. Üllatuseks sai ta 5 ning sellega täitus ka meie ülejärgmine vahetund, kui ta käis oma vihikuga ringi ja rääkis, kuidas ta viie sai. Omamoodi oli see naljakas isegi.
Eriti rõõmsaks tegi mind täna see, et leppisin oma poisiga ära, saime natukene selgust oma suhtesse ja see teeb mulle palju rõõmu.
Kui ma nüüd mõtlen päevale tagant järele, siis igas hetkes on midagi lõbusat ja naljakat, mis toob muige suule. Olgu see siis klassivenna uhkustamine oma viiega, või ära leppimine kellegagi, kes tähendab sulle tervet maailma. Olgu selleks üle pika aja saadud 5. Iga pisemgi asi, mis toob rõõmu südamesse, peaks olema tähtis, sellest ei tohiks mööda vaadata ja neid hetki peaks väärtustama.
