Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
11.08.2017 01:15
a kes käskis sellise ahviga käia 3 aastat?
11.08.2017 14:21
Olen ise meesterahvas, omal on täpselt samasugune kogemus naisega kel diagnoositi skisofreenia ja bipolaarsus. Tema vaimsetest hädadest ei olnud enne mingit teavet kui olime mitu aastat koos olnud, lõpuks ta muutus, kuidagi järsult. Hakkas mind avalikult alandama, rääkis oma sõpruskonnale minust halba, kutsus külla oma sõbrannasid kellest mõni oli nii ülbe, et hakkas juba minu makstud elukohas mind uksetaha tõstma, muidugi panin ta kohe ka kiirelt paika, et ta ei ole enam oodatud minu rahadel toetatud elamisse. Viimasel paaril nädalal töält tulles leidsin eest ainult jama ja probleeme - elukaaslane pööras täiesti ära, sodis seinu elamises ja kippus juba ka noaga kõrikallale. Helistas tööjuurde keset päeva, et tema poes ja keegi jälitab teda, et ma tuleks appi. Ise ta kogu suhte ajal tööl ei käinud, kõik elamine oli minu kulul, maksud jne. No asi läks väga hulluks ja sain valet kasutades kiirabi kohale - helistasin 112 ja teatasin, et inimene plaanib suitsiidi, olin varem kiirabi kutsunud kuid nad ei reageerinud kutsetele. No see vale aitas, tulid kohale, vaadati, et elukaaslane käitub veidralt, ajas segast juttu jne, tehti siis ettepanek, et läheme nendega kaasa, psühhiaatriahaiglasse, psühhiaater rääkis siiselukaaslasega, minuga, mõlemaga koos, õnneks oli elukaaslasel selgusehetk ja ta nõustus jääma uuringutele kohe, mõni päev hiljem helistaski mulle tööle psühhiaater ja rääkis loo ära - depressiivne skisofreenia+bipolaarsus, skisofreenia oli neiukese isapoolt juba geenides, olevat olnud isegi Jämejalas kinnises, mina muidugi sellest ei teadnud - kes sellist asja ikka räägib. Psühhiaater aga hakkas pärima, et kas elukaaslasel võis olla mingit kokkupuudet narkootikumide vms psühhotroopsete ainetega, minuteada ei olnud, ise ka tarbija ei ole, alkoholi joon väga harva, tubakat siiski suitsetan aga ka suht vähe. Igaljuhul oli see jutt veider ja kuigi üritasin saada vastust, et kas proovides ainejääke, arst seda ei ütelnud kuid kaheldava väärtusega vastus, et ta ei saa avaldada inimese tervist puudutavat, tegi mind mõtlikuks küll ja seltskond kellega neiuke läbi käis on kõva EDM ja üldse laaberdamisestiili viljelejatest koosnev paljuski osas. Kena, peale seda vestlust mõtlesin paar nädalat ja sugulastega arutasin, et selline lugu, enamus soovitas asi lõpetada ja ka ise olin suht sama meelt, kaastundest ka kellegagi ju koos mõttetu olla - täisväärtuslikust perest ju sellistega nagunii mõttetu unistada. Aga lahkuminek oli ikka selline, et algul tundus, et vägsuurt probleemi pole - no väljaarvatud igasugused rahalised nõuded, et justkui mina pidanuks maksma kinni ka tema tekitatud kahjustused korteriomanikule mida üürisin ja mille seinad ta ära sodis+veel mitmed nõudmised, muidugi kõik alusetud ja arusaadav, et ju neiuke tahtis muretu elu jätku, et ei peaks ise tööle minema. Möödus aasta, teine, eelmisel kevadel sain lampi lõustaraamatusse sõnumi kus siis eks esines kellegi teisena, mingi x-nimega, pildita kasutajana ja teatas siis justkui ihusõbrannana, et ma jätaks oma eksi rahule ja ei räägiks temast mingit jama oma sugulastele (kellest siis osa nagu selgus, olid reeturid - muidugi ma rääkisin, et tal skisofreenia jne aga se epolnud jama - see oli selleks, et inimesed saaks ausa vastuse mis oli meie lahkumineku põhjuseks), saatsin pikalt ja soovitasin elada tal oma elu ja üle saada+meenutasin ka endavastu toimunud vägivaldseid rünnakuid temapoolt. Siiski pole käinud küll kuskil külapeal valedega teda laimamas, sellega asi ei piirdunud, blokeerimise järel siis ta juba kirjutas mulle e-mailile millele saatis mingi ka fabritseeritud kirja mille järgi muidgi süüdistas mind, justkui mina oleksin selle kirja autor, et aga me elasime koos ca. 4a siis oli see kiri tal kindlasti enda kirjutatud - sõnakasutus oli temale iseloomulik, ta oli teinud mingi suvalise kasutaja, sellelt saatnud siis oma reaalsele kontole sõnumi ja siis tuli mind süüdistama, et justkui mina oleks selle x-kasutajaga talle sõnumi saatnud mis teda solvas (seal sõnumis
    15.08.2017 11:47
    Tean kahte sellist kiiksuga naist.
    Üks oli ikka eriline manjakk, ahistas aastaid. Ise veel heal kohal Brüsselis (EL). Neile on vaja ennast tohutu kannatajaks teha ja leida kedagi kelle peal ennast välja elada. Saavad sellest naudingu. Kuid need plväga keerulised ja tavainimesele arusaamatud ja mõistmatud. Lülitiks oli selle erilise maniaki puhul see, et ma ei vastanud ta tunnetele. Ma ei tundnudki teda. Siis mask langes ja hakkas ahistamine pihta. Pidin töö vahetama ja teise kohta kolima, et rahu saada. Need psühhopaadid on väga leidlikud ja osavad manipulaatorid. Kuidas saab võõras inimene teise panga deebetkaardid ja krediitkaardid kinni lasta panna? Kus ta sai minu uue telefoni numbri, elukoha teada jne. Mingi aeg hakkasid suvalised tondid minule helistama, et kes tahtis äri ajada ja kellel oli autoostu soov jne. Eks selliseid imelikke asju juhtus veel mitmeid. Suutis minu kunagise ülema sõbraks saada ja teda manipuleerima hakata, minu vastu keerata. Kui proovisin samaga vastata, läks asi kordades hullemaks. Politsei oli ka nõutu sinna maani ning kahtlustas, et mul endal on midagi viga, kus naisterahvas hakkas valesüüdistusi välja mõtlema. Kuid olin ametlike tõendeid kogunud (politseist päringud jne) ja ähvardasin kohtuga, siis kadus. Ju taipas, et siis teised näevad, et ta ei olegi selline meeldiv, abivalmis ja hoolas inimene - mask langeks. Üks teine on lihtsalt nn kuri vanamutt, kellele oleme ette jäänud. Ahistab minu peret juba pikemat aeg peret juba pikemat aega. Skiso on ravitav, kuid manjakaalsus ei ole kontrollitav. Tal oli koer, keda ta näljutas või vett ei andnud. Lõpuks peni viskaski lusika nurka, ennem kui loomakaitse haisu ninna sai.
    Sellised psühhopaadid jõuavad kiirelt kõrgele, kus siis saavad teisi veel suurema mõjuvõimuga manipuleerida ning teisi kannatamas näha.
    Kui kõrgele ei jõuta (poliitika, arstid, advokaadid, soolapuhujad jne), siis suure tõenäosusega satuvad nad kinni. Psühhiaatriast on teada, et nais psühhopaadid on oma tegudes ülimalt visad ja kui on mõrv toime pandud siis väga jõhkralt või peensusteni salakavalalt. Vahepeal üritasin lihtsalt ringi vaadata ja mõista, kes kannab nn maski, midagi on nende käitumises olemas. Kõne, silmavaated, kehakeel. Hoian kaarega teatud inimestest eemale. Ja siis keeran oma elu jälle dragöödiaks, kui annad märku, et ma tean, kes sa tegelikult oled.
11.08.2017 14:27
solvas (seal sõnumis oli palju roppusi ja ka näiteks soovitus, et ta kõigile peaks teatama, et ta on l..s,) irooniline oli aga, et mulle selle sõnumi saatmine ja minu süüdistamine justkui mina oleks autor - irooniaks muudab asja, et see ekraanipildi salvestus sõnumist on ilma nimeta - see sõnum oli lõustaraamatu sõnumikeskkonnast kuid saatjareal puudus nimi - oli vaid pildita kasutaja pilt ja nime seal kõrval ei olnud. Igaljuhul peale seda jama, nüüd pea 4a hiljem, olen selle aja jooksul üritanud luua suhet 2 inimesega kuid umbes nagu siinses artiklis, alguses on kõik hästi, korras, paar kuud ja toimub neis inimestes mingi muutus ja pööratakse julmalt selg, tagasivaatamata. Sisetunne vasardab juba praktiliselt iga õhtu kui nüüd uinun, et nende jamade taga on see psühho eks, sugulane rääkis, et olevat linnapeal mingi ilge tolgusega käsikäes vastu jalutanud ja petlikult naeratanud+tervitanud, minuga koosolemise ajal aga mustas mu sugulast ülepäeva. Suht kõik asjad olen avalikust ruumist eemaldanud, üle poole aasta ei ole enam ka ühegi vana sõbraga kohtunud jne, valmistun nime muutma ja ka füüsilise välimuse muutmiseks - seega ei saa kuidagi ütelda, et mehed alati on halvad, vahel käituvad psüühiliselt haiged naised ikka väga totralt. Kui olen pidanud tegema suured kulutused enda muutmiseks ja uus identiteet siis muidugi avaldan kogu loo inimese nimega, tema käitumismustriga ja vägivalla-manipulatsioonidega.
    14.08.2017 08:35
    Kuule keegi ei viitsi süveneda su tehnilistesse nüanssidesse.
    Ahistamise vastu võeti hiljuti vastu seadus, nüüd on võimalik politseisse pöördudes vast ka abi saada. Aga lihtsalt laimujuttudega pead ise hakkama saama, õigemini ignoreerima.
15.08.2017 12:23
Arvan, et üks naisterahvas kunagi arvas, et olen psühh, kui ta mind SMS saates maha jättis. Tahtsin temaga uuesti kokku saada ja rääkida, ainult kasa rääkida, kuid ei saanud võimalust. Ma tahtsin talle silma vaadata ja küsida, et miks? Valus oli. Liiga valus oli, et mõista, kus asi muutus juba ta sõbrannade ja sugulaste ahistamiseks. Korra mainisin, et soovin, et tal oleks sama valus, kui minul. Äkki siis ta mõistab, et miks ma tahan veel korra rääkida. Kuid eks nn telefonimängus esmane lause läks kaotsi ja moodustati uue tähendusega, mis kõlas, kui väga kuri ähvardus. Mõned kuud üritasin, siis ta lõpuks läbi ühise tuttava nõustus kohtuma. Kuid ta ei tulnud restorani kohale. Võisin eksida aga üks ta sõbranna käis korra piilumas ja siis kadus. Peale tunde ootamist kustutasin numbri ja kontaktid, kuid valu jäi veel pikalt püsima. Mõnikord oli veel purjus peaga suur soov temaga rääkida, kuid hea, et numbrit ei teadnud peast ning rate ja orkutis oli ta mind plokeerinud. Palju aastaid hiljem, nägin teda kaubanduskeskuses, ma ei teinud välja. Vaid piilusin vargsi lettide vahelt. Siis märkasin, et ta helistas ja samal hetkel minu telefon helises, numbrit ei näidanud. Võtsin telefoni vastu, siis nägin, et ta vaatas mind ning pani kiirelt telefoni ära, kõne lõppes. Ta lne lõppes. Ta lahkus ühe mehega teise osakonda. Miks ta sedasi tegi, ei tea. Olin oma naise ja lastega, kuid jõnks käis läbi küll, kui teda nägin ja sain aru, et ta helistas. See oleks võinud olematta olla. Sain aru, et ma armastan teda ikka veel, kuid tema seda ei tea, ega saagi kunagi teadma. Tema mäletab mind kui mingit maniakki, kes teda mitu kuud ahistas.
16.08.2017 11:35
naisi tõmbavad nagu magnetid sellised tüübid, pärast häda
16.08.2017 12:43
"Ta ei hilinenud kunagi ühelegi kohtingule ja helistas mulle iga päev"-sorri, aga kutt, kes alguses iga päev helistab ongi psühho
    16.08.2017 13:15
    Naine, kes sulle iga päev tööle helistab, on ka psühh. Tegelikult tekib ohvril ahistaja suhtes nn. Stockholmi sündroom : sõltuvus oma piinajast, st hirm, et tema edasine elu peabki ahistajast sõltuma. Kuni inimene sellest lõpuks aru saab , võib aastaid aega minna ja palju häid uusi suhteid suudab maniakk hävitada, kui teda kohe paika ei panda. Seda peab tegema politsei abil ja seda tuleb maniakile ka teada anda
16.08.2017 13:22
No siit tulevadki Eestimaa Naiste Varjupaikade lood olematutest juhtumitest. Tõlgitakse ära ja pakutakse juhtumeid nagu oleks kõik toimunud Eestis.
16.08.2017 15:15
teiste kontrollimine on ilmselt tõesti haigus. Ise tean üht juba keskeas naist, keda tema eksabikaasa veel kümme aastat hiljem jälitab. Nagu mõne teise mehega midagi tekib, nii uurib ja puurib, ja kui tol mehel on hetkel mõni suhe pooleli, siis võimalusel KAEBAB ÄRA!!! Just nimelt, nagu esimese klassi poisike.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega