Kes olen mina või oled sina arvama, et too inimene on mõttetu ja ebatervislik laiskvorstist "rasvakoll" või haigelt kõhn toitumishäirega "kondikubu"?

Igal ühel meist on oma lugu ning mitte kunagi ei tasu mitte midagi eeldada.

On võimalik, et see tüdruk, keda sa kondiseks ja haigeks inimeseks sõimasid, võitleb parasjagu söömishäirega või on lihtsalt geneetiliselt väga kõhn ja tal on raske juurde võtta. Võimalik, et ta võitleb raske haigusega ning on sellepärast palju kaalu kaotanud. Võimalik, et ta läheb pärast sinu solvanguid (mis endale võib-olla nii julmad või erilised ei tundugi) koju ja lõikab enda ihu katki, et tunda end elusana ning need solvangud peast saada. Kasvõi korraks.

Täpselt samamoodi on võimalik, et too neiu, keda sõbrannadega taga rääkides paksmaoks kutsusid, kannatab kilpnäärme või mõne muu haiguse all ning näeb just praegu kurja vaeva, et oma tervist korda saada. Võib ka nii olla, et see sama rasvunud inimene on kaotanud lähedase ja tema ainsaks lohutuseks on toit ja tegelikult vajaks ta toetavat inimest või lausa abi.

Võimalik, et ta läheb peale suvalisi solvavaid ütlusi igal õhtul koju ja nutab oma valu hüsteeriliselt padja sisse, kuni ühel päeval ta ei suuda enam elus olla.

Mitte kunagi ei saa ei sina ega mina teada, mis teise inimese sees ja peas toimub. Kui valus tal on või milliste deemonitega ta parasjagu võitleb. Kui palju talle sõnad haiget teha võivad.

Stressis ja suitsiidsed inimesed ei räägi enamasti oma võitlusest iseendaga ning tihti teevad ka näo, et kõik on justkui korras.

Mulle on õpetatud, et kui pole mitte midagi head öelda, siis on targem vait olla.