Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

SEISUKOHT | Mitu põnevat arvamuslugu: vaata, kuidas näevad tublid noored oma tulevikku



SEISUKOHT | Mitu põnevat arvamuslugu: vaata, kuidas näevad tublid noored oma tulevikku
Allikas: Unsplash

Tallinna spordi- ja noorsooametis ja lehe Noor Tegija meeskonnas tegutseb 2017. aasta sügisest tiim noori, keda ühendab huvi meedia, filmi, foto ja ajakirjanduse vastu. Vaata, kuidas näevad tublid noored oma tulevikku.

Mari Liis Keevallik
Keila kooli 11. klassi õpilane

Mari Liis Keevallik

Seotud lood:

Olen alati teadnud, et tahan minna ülikooli. See, mida ja kuhu, on ajaga muutunud mitmeid kordi. Praegu mõtlen nii filminduse kui ka ajaloo erialadele. Tahaksin alguses minna ülikooli pigem Eestis, aga eks näis, mida tulevik toob. Oleks väga tore, kui saaksin kunagi töötada just filminduses. Selleks aga, et filmimaailmas läbi lüüa, on vaja kuhjaga annet ja teotahet ning muidugi tuleb olla teistest erinev, erakordselt töökas ja edasipüüdlik. Minu suurimaks unistuseks on luua Eesti ajaloolistel sündmustel põhinev mängufilm, mis koguks tuntust üle maailma. Et see utoopiline unistus mitte ainult unistuseks ei jääks, tuleb pidevalt palju vaeva näha. Paljudele võib selline plaan tunduda liigagi suur ja ebareaalne, kuid kui annan endast kõik ning rohkemgi veel, on see võimalik. Siiski on ilmselt nii, et enne kui saan õppida filmindust, tuleb õppida midagi muud ning laiendada silmaringi ja omandada teadmisi mõnel teisel erialal.

Loe veel

Pärast esmast ülikoolidiplomit tuleb saada kuskile filmindust õppima – kas siis Eestisse või välismaale. Pärast ülikooli lõpetamist peab leidma erialase töö. Seejuures tuleb kogu aeg ennast ületada ning olla ambitsioonikas ja töökas. Kui midagi vägaväga tahta ning vaeva näha, küll siis ühel päeval ka tulemus tuleb. Siiski ei välista ma oma plaanide muutuse võimalust. Samas arvan, et ükskõik, mida ma pärast gümnaasiumi lõpetamist teha ei otsustaks, kui usaldan oma sisetunnet ning olen ambitsioonikas ja usin, siis küll ma ühel või teisel viisil elus hakkama saan.

Tereese Tammaru
Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia tudeng

Tereese Tammaru

Tuleviku jaoks tuleks igal noorel ennast gümnaasiumi lõpuks tundma õppida. Mis on tema tugevamad ja nõrgemad küljed? Kelleks ta soovib tulevikus saada? Selle nimel tuleb pingutama hakata. Kõik head pakkumised tulevad sinuni sõprade ja tuttavate kaudu ning tutvused on olulised. Suhtle selliste inimestega, kellele tuleb õigel ajal meelde, et sa oled usaldusväärne ja abivalmis, et sinu peale võib loota, ning nad suunavad projekte, ideid ja kontakte sinu suunas. Üksinda on suuri asju raske ära teha ning paratamatult kehtib see ka õppimises ja tulevases elus. Mida suuremaks lähevad projektid, seda suuremaks lähevad
rahasummad ning seda rohkem on vaja erinevaid oskuseid ja teadmisi.

Enda kohta võin öelda nii: lõpetasin gümnaasiumi ja edasine plaan oli minna õppima fotograafiat. Kuna ei saanud sinna suure konkursi tõttu sisse, tuli mul teha suur otsus ning läksin õppima trükitehnoloogiat, mis tundus mulle alguses väga eemaletõrjuv eriala. Mõtlesin, kas hakkangi tulevikus sellist tööd tegema? Kuna aga minu pere ja sõbrad soovitasid selle eriala vastu võtta, siis nii sai ka tehtud. Nüüd olen olnud Tallinna polütehnikumis ja trükitehnoloogia erialal kolm kuud. Eriala tundub palju huvitavam, kui see esialgu näis. Kuna mul on ka palju vaba aega, siis olen palju aktiivsem inimene. Kasuks on tulnud minu blogipostitused, uued tutvused ja mu suur hobi fotograafia. Kuulun ühendustesse Mõeldes Suureks ja Pop Yu Up, olen lisaks Tallinna spordi- ja noorsooameti meediatiimis vabatahtlik. Edasi parema tuleviku poole.

Unistada tasub alati suurelt! Ela oma elu täna, sest eilne on läinud ja homne ei pruugi enam kunagi tulla.

Loe ka mu elustiiliblogi http://www.tereeselifestyleblog.wordpress.com ja fotoblogi: www.sekundiga.blogspot.com

Laura Maria Tõru
Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane

Laura Maria Tõru

Tulevik on üks ebakindel ajamäärus, paadiga tormisele merele minek, mille pärast pabistan ka mina. Minu jaoks on tulevik kui supermarket – kirju ja täis valikuid. Enam ei ole keskaeg, kus vanemad otsustavad su elutee, või nõukogude aeg, mil valitses defitsiit. Minu suurim foobia on otsustamine ja tänapäev on pingeline juurdlemine “Millise maitsega jogurti ma 50 erineva seast valin?”. Mina kui eluvõõras 11. klassi õpilane olen astunud sellesse segasesse poodi. Õnneks nüüd juba selgema sihiga, kuna aiman, mille järele mul isu on, millest saan kõige rohkem kaloreid.

Mõni aasta tagasi oli olukord probleemne, sest seisin poeväravas oma pika ostunimekirjaga – ametid kokast astronaudini. Tahtsin kõike, aga – nagu ka poes – ressursse pole alati piisavalt. Ajalisi ressursse. Alles siis, kui üks huvitav inimene ütles, et ei pea valima oma lemmiklast, sain aru, et tulevik pole mitte ainult pood, vaid ka Rootsi laud. Hinnaks on pühendumus. Vastutasuks kõik, mida hing ihaldab – kuhja oma taldrikule kõik meeldiv ja tuttav, kuid proovi ka uusi asju ja ole avatud meelega. Samas, söö nii palju, kui tõesti jaksad, muidu lihtsalt lämbud. Seetõttu rööprähklen mitmel erineval alal, täidan oma graafikukorvi ääreni, kuid mitte üle ääre.

Hoian ka oma meeled erksad pakkumiste ja vihjetega, mis juhatavad mind õigemale teele. Praegu on aidatud mind sektorisse, kus mul on isu saada (aja)kirjanikuks. Jõudsin siia, kuna avardasin oma tutvustringkonda, mugavustsooni ja lasin adekvaatsetel kõrvalseisjatel end juhendada. Leidsin oma selguse, sest ei vastanud küsimusele “Kas ma saan teid aidata?” eitavalt. Lihtsalt kuulasin maailma, kellel oli terve see aeg kõik selge!

Kaidi Lind
graafiline disainer

Kaidi Lind

Minu konkreetne karjäärivalik kujunes välja mõni aasta tagasi, kui avastasin, et minu huvi infotehnoloogia vastu muutub üha tõsisemaks. Ühtlasi avastasin enda jaoks paar aastat hiljem graafilise disaini eriala, mis köitis mind pea koheselt ning pani uurima erinevat selleteemalist kirjandust, et end võimalikult palju ise sel teemal harida. Umbes aasta hiljem küsisin endalt paar olulist küsimust: mis tunne mind valdab oma saavutustele mõeldes; kas näen end tulevikus tegelemas sama ametiga; kas olen saavutanud selle, mida saavutada soovisin?

Nendele küsimustele vastates sain aru, et olen teinud õige valiku. Huvi valdkonna vastu polnud kadunud, vaid pigem kasvanud. Viimane küsimus aitas mul omakorda aru saada, et vaatamata õigele valikule on minu tulevikuvisioon siiski veel täitmata. Täitmata just nimelt selles mõttes, et põhilised sammud on veel tegemata. Praegu olen oma tulevikuvisiooniks seadnud ettevõtte loomise ja teenuste välismaale pakkumise. Olen selle kohta praeguseks kaks aastat uurinud ning näen seda ülesannet teostatavana. Usun, et kõik on elus saavutatav, kui su huvi asja vastu on tõsine ja oled piisavalt järjepidev. Vastused kõikidele küsimustele on peidus sinu enda sees. Lähtu sisetundest – kui miski tundub õige, siis on see sulle loodud.

VAATA ROHKEM: http://www.noortegija.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare