Sinu küsimustele vastavad psühholoog ja psühhiaater!

Mis on paha tuju ja depressiooni erinevus? Kus lõpeb tavapärane ärevus ja algab paanika- ja ärevushäire? Mida tähendab psühhoos ja skisofreenia? Kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire on ameeriklaste väljamõeldis? Kas vaimse tervise häiretega inimesed on ohtlikud? Kas noored lõikavad end selleks, et tähelepanu saada? Kas on tõsi, et need, kes räägivad enesetapust seda tegelikult kunagi ei tee? Kas antidepressandid tekitavad sõltuvust?

Neile ja teistele sarnastele küsimustele leiate vastused veebisaidilt peaasi.ee. See on veebisait, mis on loodud selleks, et noored teaksid rohkem sellest, mis nende peade sees toimub ja kuidas oma päid hoida.

Avalikkuses on palju juttu kehalisest tervisest — selle hoidmisest, erinevatest haigustest ja nende ravist ning kehalise tervise häiretega koos elamisest. Tervisliku toitumise ja sportlike eluviiside teemad on nö õhus ning nende harrastamine on väga populaarne. Kohtudes sõprade, tuttavate või sugulastega on sagedasteks jututeemadeks ka tervise hädad nagu näiteks erinevad valud, spordivigastused, külmetushaigused ja muu selline. On lausa enesest mõistetav, et inimesed peavad head füüsilist tervist oluliseks, haiguste ilmnemisel viivad end nendega kurssi, otsivad abi ja ravivad ennast. 

Vaimse tervise häirete puhul on üldine suhtumine üpris teine. Vaimse tervise hoidmise peale igapäevaselt ei mõelda, tekkinud probleeme peetakse häbenemisväärseteks. Arvatakse, et vaimse tervise probleemid on teistel ja neid esineb harva. On erinevaid laialt levinud ja kinnistunud eksiarvamusi sellest, et vaid “nõrkadel” esineb vaimse tervisega seotud probleeme või et vaimse tervise probleemid tähendavad rumalust, pahatahtlikkust või vägivaldsust. Tõest informatsiooni vaimse tervise häirete, nende põhjuste ja ravi kohta on liikvel oluliselt vähem kui kehalise tervisega seonduvate teemade puhul.

Samal ajal kui neil teemadel räägitakse vähe, on rahvusvahelistes uuringutes leitud, et 10-20 % noortest esineb mõni psüühiline häire ning on teada, et elu jooksul esineb 40% inimestest mingi vaimse tervise häire. Umbes pooled elu jooksul esinevatest vaimse tervise häiretest ilmnevad just nooruki eas.

Kahjuks ei saa ka arvata, et need andmed käivad muu maailma kohta ning meisse, siin Eestis, ei puutu. Seda kinnitavad erinevad uuringud ja igapäevane praktika. Uuringutest toome näiteks Eesti Noorsoo Instituudi koostatud ülevaatliku kogumik noorte eluolust “Noortemonitor 2009” , mille andmetel on Eesti noorte seas toimunud viimaste aastatega pidev psüühika- ja käitumishäirete leviku suurenemine. 2010.aastal avaldatud Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi tundsid viimase aasta jooksul üleväsimust peaaegu alati või üsna tihti pooled 16-24 aastastest neidudest, 2002. aastal oli sama näitaja 40 protsenti. Samas vanuses noormeestest kurtis üleväsimust umbes kolmandik.

16–24-aastastest noortest oli viimase kuu aja jooksul tundnud suuremat kui tavalist stressi 12 protsenti noortest. Unetust või depressiooni oli sama perioodi jooksul esinenud neljandikul noormeestest. Sama vanadest tütarlastest oli kogenud unetust pea kolmandik, depressiooni oli kogenud 35 protsenti neidudest. Hinnates enda terviseseisundit küsitluse ajal hindasid 36 protsenti poistest ning 43 protsenti tüdrukutest end mõningal määral rahutu või masenduses olevat.

Iga inimene ja iga noor puutub ühel või teisel viisil kokku vaimse tervise probleemidega, aga kas ta neid ka ära tunneb või midagi ette võtta oskab? Paradoksaalne on see, et laia psüühikahäirete levimuse juures peetakse neid muresid häbenemisväärseteks, pigem varjatakse ja neist teatakse vähe. Seetõttu ei jõua inimesed sageli abini siis kui vaja. Enne abini jõudmist läheb sageli palju aega, mille jooksul sümptomid ja kaebused süvenevad, kinnistuvad ja võtavad enda alla aina suurema osa inimesest ja tema elust. Inimene hakkabki vaimse tervise probleemi pidama enda osaks, samuti kannatusi, mida tegelikult oleks võimalik kergesti leevendada. Paljude haiguste puhul on leitud, et varem alustatud ravi toimib kiiremini ja paremini. Inimene võib saada näiteks köha ning kui mingil põhjusel seda ei ravita, võib köhast saada kopsupõletik. Selle omakorda tähelepanuta jätmise korral võib inimene terve elu maadelda kroonilise kopsupõletikuga. Sama moodi on paljude vaimse tervise probleemidega — kui jätta tähelepanuta „vaimse tervise köha“, võib inimesel tekkida sügavamaid häireid, millega tuleb terve elu rinda pista.

Kui Sul on küsimusi vaimse tervise kohta, siis kirjuta oma murest kommentaariumis. Esitatud küsimustele vastavad oma ala spetsialistid. Vastused avaldame 12. detsembil.