"Sain alla miinimumi palka, kasvatasin üksinda lapsi, tuli pakkumine Soomest ja võtsin riski ning tegin Eestis lõpparve," sarnaneb Anu lugu paljude kaasmaalaste omale, kes täna võõrsil leiba teenivad.

Kuigi lapsed on Anu jaoks kalleim vara ja neist eemalolek on valus, siis tagasi ta tulla ei plaani, vaid pigem otsitakse teistsugune lahendus, kuidas pere koos saaks olla. Vanem laps läheb Eestis kutsekooli ja käib emal külas, väiksem elab aasta vanavanemate juures ja läheb siis Soome Anu juurde elama, kui isa selleks loa annab. Õnneks on Helsingis olemas ka Eesti kool. Loomulikult käib ka Anu ise kodumaal, ainuüksi sel kuul on ta siin käinud kolmel korral.

"Me oleme kõik omavahel hästi läbi saanud. Väiksem on nukker ilma minuta, aga me oleme rääkinud ja nad mõistavad, miks ma selle otsuse tegin, sest nad nägid, kuidas ma maksud ära maksin ja mitte midagi muud neile lubada ei saanud," meenutab Anu elu Eestis ja lisab: "Sellise raha eest ma tagasi ei tule. Ei taha enam vireleda ja tahan, et lapsed oleksid õnnelikud. Saan lubada seda, millest nad seni ilma on jäänud."

Loe ka: