Tallinna koolinoored asuvad tänasest aktiivselt tegutsema vaimse tervise nimel
Koolinoorte enda initsiatiivil korraldatud seminaridesari kannab nime „Tagasi püsti!“ ja on mõeldud 9.-12. klassi õpilastele. Sarja eesmärk on korraldajate sõnutsi ennetada vaimset läbipõlemist ning aidata endas taasavastada motivatsioon suuremateks tegudeks. „Vaimse tervise teemad on meie koolis päevakajalised juba rohkem kui aasta. Depressioon ja stress on õpilaste jaoks justkui normaalne seisund, nagu ka antidepressantide tarvitamine,“ räägib koolitustesarja korraldaja, Tallinna Reaalkooli Õpilasesinduse president Marleen Marnot. „Tahaksin, et selle koolituse tulemusel võetaks näiteks depressiooni vastu rohkem midagi ette, et tekiks tahe midagi enda elus muuta ja sellele kindlaks jääda. Oleme selleks kutsunud rääkima psühholoogid ning inimesed nagu Peep Vain ja Reaalkooli vilistlase Merilin Taimre, kelle edulood võiksid mõjuda inspireerivalt.“
Ärrituvus, halb tuju, närvilisus, uinumisraskused, kurvameelsus ja peavalud on viimase laste heaolu uuringu kohaselt 11-15-aastaste noorte tervise puhul kõige levinumateks probleemideks. Samuti selgus 2013. aastal välja antud uuringust kurb tõsiasi, et enesetapumõtteid on esinenud Eestis üle 10% 13-15-aastastest kooliõpilastest.
Ka Peaasi.ee portaali igapäevategevus toob selgelt esile, et vaimse tervise probleemid on noorte hulgas aktuaalsed. „Viimase aasta jooksul on Peaasi.ee e-nõustamiste hulk pea kahekordistunud. Kuna Eesti ühiskonnas on vaimse tervise probleemidest rääkimine siiani suuresti häbimärgistatud, siis on noorte jaoks veeb ühtaegu nii kiirem kui vähem piinlik koht, kust nõu küsida,“ selgitab MTÜ Peaasjad tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa e-teenuse populaarsust. „Vaimsest tervisest sõltuvad aga nii noorte õpitulemused, oluliste suhete kujunemine, füüsiline tervis, tulevik kui palju muud. Meil on väga hea meel, et selle koolituse korraldamisega on just noored ise haaranud initsiatiivi rääkida vaimsest tervisest avatult. See on samm selle suunas, et vaimsest tervisest saaks rääkida ilma häbimärgistamata, niisama lihtsalt ja teadlikult kui füüsilisest tervisestki.“
Marleen Marnot näeb, et vaimse tervise alasest seminaridesarjast võiks saada traditsioon. „Registreerumise avades sai huviliste nimekiri täis kolmveerand tunniga, osalemissoovi avaldasid ka õpetajad ja isegi kõrgkoolide tudengid. Tegin kooli juhtkonnale ettepaneku, et vaimse tervise koolitus võiks toimuda ka järgmisel aastal,“ räägib ta.
