„Noori kaasatakse noorsootöösse erinevate tegevuste kaudu, olgu selleks noortelaagrid, töömalevad, noortevahetused, erinevad projektid, noortekogud või aktiivne noorkeskustes ja huvikoolides osalemine – need kõik mõjutavad noore isiksust ja noore arengut positiivsel moel,“ ütles Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

„Noorsootöö kaudu omandatud teadmised ja oskused aitavad noorel nii praeguses eluetapis kui ka tulevikus tööle asudes paremini hakkama saada. Näiteks töömalevas või vabatahtlikus tegevuses osalemine annab talle varakult töökogemuse, noortekogudes osalemine otsustusprotsessidesse kaasatuse kogemuse, erinevates projektides osalemine planeerimise ja juhtimise kogemuse. Mida rohkematesse tegevustesse noor kaasatud on, seda enesekindlam ja aktiivsem on ta täiskasvanueas,“ selgitas Schlümmer. „Noorsootöö oluline roll on küll teadmiste ja oskuste arendamine, kuid sugugi mitte vähem olulisem pole selle kaasav, ennetav ja ebavõrdsust vähendav roll“.

Noorsootöö arengut iseloomustavad positiivsed trendid nii kaasatud noorte arvu suurenemise kui ka noorsootöö kvaliteedi paranemise näol, kuid noorsootöö kättesaadavus ebasoodsas olukorras noorte seas vajab veel parendamist. „Meie spetsialistid teevad Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ raames valdkondade ülest koostööd, et ka ebasoodsates oludes ja riskis olevaid lapsi noorsootöösse kaasata ning teisalt noorsootöös kasutatavaid meetodeid rakendada haridus-, sotsiaal- ja justiitsvaldkonna kitsaskohtade lahendamiseks,“ ütles Edgar Schlümmer.

Noorsootöö abil on võimalik luua võrdsed eelised kõikidele noortele täisväärtuslikuks arenguks. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paaborti sõnul on noortekeskusel noorte heaolu ja turvatunde loomisel oluline roll. „Noortekeskuses ei eristata ühtegi noort sotsiaalmajandusliku seisundi, rahvuse, maailmavaate, väljanägemise või muu pärast. Noortekeskus on noore jaoks oluline koht, kus ta saab jagada nii oma muresid kui rõõme, leida sõpru, avastada ja arendada oma erinevaid oskusi või lihtsalt tunda end kogukonda ja kollektiivi kaasatuna,“ lisas ta.

Üle-eestilisel noorsootöö nädalal viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, huvikoolides, noorteinfo keskustes ja noorteühingutes läbi erinevaid noori kaasavaid sündmusi. Näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus korraldab üle-eestilise noorsootöö nädala raames fotokampaania, milles noored väljendavad, mida erilist nad enda jaoks noortekeskustes on kogenud ja õppinud.

Viimsi Vallavalitsus annab noorsootöö nädala raames vallavalitsuse võimu üle noortele. 1. detsembril juhib Viimsi valda viiest noorest koosnev Noorte Vallavalitsus. Viimsi noortekeskuses arutletakse 3. detsembril toimuval vestlusõhtul Kelly Grossthali, Kaur Kenderi ja Karl Koostiga, kas kõigil noortel on võrdsed võimalused osalemaks noorsootöös hoolimata soost, nahavärvist, seksuaalselt orientatsioonist, tervislikust seisundist ja selle üle, kuidas oleks võimalik paremini kaasata noorsootöösse seni kõrvale jäänud noori.

Mitmetes piirkondades üle Eesti tunnustatakse oma piirkonna tublimaid noori ja noorsootöötajaid. Täpsete tegevuste kohta saab informatsiooni noorsootöö nädala kalendrist http://www.entk.ee/kalender.

Noorsootöö nädala üldeesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Noorsootöö nädala järelsündmusel ja noorsootöö aasta kulminatsioonil tunnustab haridus- ja teadusminister 11. detsembril noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid.