Tal on kümneid fänne, kes on valmis tema peale suuri summasid kulutama. Ta on kohe-kohe avamas isiklikku pornosaiti. Ta tegeleb keelatud ainete hangeldamisega. Tema parima sõbranna poiss-sõber (ja veel nii mõnigi mees) mõtleb end rahuldades tema peale.

Tema nimel on politseinik valmis seadust rikkuma. Ta vanemad elavad õndsas teadmatuses, kuna nad ei kasuta internetti ja armastavad oma pesamuna väga. Ta on pärit täiesti tavalisest ameerika keskklassi perest. Ta on King Kelly ja te ei usu oma silmi, kui seda videot näete!

Libadokumentaalset lähenemist on nüüdseks peaaegu igas žanris proovitud, alates libabändide edulugudest („See on Spinal Tap!“) ja peofilmidest („Projekt X“), kuni fantaasia („Trollikütt“) ja õudukateni („Blair Witchi projekt“).

„King Kelly“ on tõenäoliselt žanri lõbusaim kriminaalkomöödia, festivali selle aasta suurima miks-ma-seda-vaatan või kuidas-keegi-saab-nii-loll-olla efektiga malbelt šokeeriv sotsiaalpornograafia. Ekraanil toimuv räägib enda eest, lisakommentaare ühiskonna allakäigu või väärtushälvete (või hoopis inimvabaduste ja loomingulise elunautimise?) kohta pole vaja.