Tänavusel konkursil paistsid gümnaasiumi astmes silma keemia ning bioloogia valdkonna tööd. Esimese preemia gümnaasiumi astmes pälvisid Tallinna, Jõgeva ja Narva õpilased.

Karoliina Rebane (Gustav Adolfi Gümnaasium) uuris lipoproteiinlipaasi stuktuuri. Lipoproteiinlipaas (LPL) on oluline ensüüm lipoproteiinide arengus. Viimaste peamine ülesanne on toiduga omastatud või maksas toodetud lipiidide transportimine piki vereringet rasv- ja lihaskudedesse. LPL aktiivsuse vähenemine on seotud ateroskleroosi tekkega ning võib lõpptulemusena põhjustada pankreatiiti.

Lipoproteiinlipaasi struktuurist teatakse seni veel liiga vähe ja selle mõne aspekti uurimisega Karoliina tegeleski.

Anna Katt (Jõgevamaa Gümnaasium) analüüsis arvutil genereeritud ülesannete kasutamist keemiaarvutuste õpetamisel põhikoolis. Anna uuris kahes Jõgeva koolis, kas on mingit vahet kui õpilased lahendavad keemiaülesandeid arvuti vahendusel või teevad seda lihtsalt vihikus. Tema töö näitas, et kõigil klassidel, kus kasutati koduste ülesannete lahendamiseks arvutil genereeritud ülesandeid, olid järeltesti tulemused paremad neist, kes pastakaga vihikus ülesandeid lahendasid. Lisaks selgus, et võimalus arvutil ülesandeid genereerida paneb õpilased usinamalt ise kodus harjutama ja siit siis ka paremad tulemused.

Tatjana Punger (Narva Pähklimäe Gümnaasium) koostas gripiviiruste antigeenidega pseudotüpeeritud viiruslaadsete partiklite iseloomustuse. Tatjana töö on osake täiesti uut tüüpi gripiviiruse vastase vaktsiini otsingutest. Tema poolt uuritud viiruslaadsete osakeste alusel valmistatud vaktsiin oleks inimese organismile oluliselt ohutum kui praegu kasutusel olevad.

Gümnaasiumi astmes anti lisaks välja kaks teist preemiat ning kolm kolmandat preemiat.

Põhikooli astmes olid auhinnatuid kaks, esimese preemia vääriliseks tunnistati Lauriine Kalajas (Tartu Kivilinna Gümnaasium), kelle töö käsitles meie uuema põlve kirjaniku Wimbergi keelekasutust läbi mitmete teoste, püüdes teada saada, miks autor kasutab normkeelest erinevat kirjakeelt.

Samuti pälvis esimese preemia Mati Lepikson (Tallinna Prantsuse Lütseum), kes uuris millest ja kuidas harakad oma pesa ehitavad. Viimase teada saamiseks uuris ta läbi 945 minutit videosse võetud pesaehitust.

„Noored on võrdselt põnevaid töid teinud nii teadlaste juhendamisel ülikoolide laborites kui ka õpetajate juhendamisel koolides,“ kommenteeris konkursi koordinaator Reet Rannik Eesti Teadusagentuurist.