Komisjonidesse kuulusid kõrgkoolide juhid, konsultandid ja erialaspetsialistid Suurbritanniast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Hollandist, Makedooniast, Leedust ja Eestist.

Komisjon tunnustas Tallinna Ülikooli puhul rahvusvahelistumise kõrget taset, sh välisõppejõudude suurt osakaalu. Mitmed tegevusvaldkonnad kõrgkoolis on komisjoni hinnangul rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – nt Aasia kultuuriloo ja filmi erialad, ning haridusinnovatsioon. Lähiaastatel soovitab komisjon keskenduda struktuuriuuendustele eesmärgiga edendada interdistsiplinaarsust ning tagada õppe kvaliteedi ühtlaselt kõrge tase. Samuti määratleda teadus- ja arendustegevuse fookusvaldkonnad, mis lähtuvad ülikooli tänastest tugevustest ning leida võimalused doktorantide kaasamiseks uurimisrühmadesse.

Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi sõnul oli institutsionaalne hindamine hea võimalus analüüsida ülikooli tegevusi ning saada konstruktiivset tagasisidet kogenud ekspertidelt. „Tallinna Ülikooli jaoks toimus välishindamine väga õigel ajal kuna kavandame uue perioodi arengukava ning põhjalik enesehindamine loob järgnevate aastate tegevuseks hea vundamendi. Komisjoni soovitused olid ootuspärased, olime ka oma enesehinnangus samadele või sarnastele järeldustele jõudnud. Näiteks pidas komisjon meie tugevuseks avatud rahvusvahelist õhkkonda ja mitmeid tulevikuerialasid. Komisjon soovitas fokusseerida tegevussuundi rõhuga interdistsiplinaarsusel. Mul on hea meel tõdeda, et tegevuste fokusseerimine on meie uue arengukava perioodi ettevalmistamisel olnud kesksel kohal. Olen veendunud, et selle aasta lõpus kinnitab senat ülikooli uue arenguava perioodiks 2015-2020, milles on seatud eesmärgiks konkreetsete interdistsiplinaarsete fookusvaldkondade arendamise.“ sõnas rektor Land.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor puhul tõstis komisjon esile kogu õppetegevuse juhindumist praktilise ja rakendusliku suunitlusega õppest, mis on heas kooskõlas ettevõtete ja tööandjate hetkevajadustega, samuti kõrgkooli paindlikke õppevorme, mis võimaldab vastu tulla üliõpilaste vajadustele. Tunnustamist leidsid teadus- ja arendustegevuse tugisüsteemid ning kasutajasõbralik õppeinfosüsteem. Edasises soovitab komisjon tähelepanu pöörata teadus-ja arendustegevuse planeerimisel ühiskonna ja tööturu vajaduste analüüsimisele ning uurimisrühmade loomist koostöös konkreetsete valdkondlike sektoritega nagu disaini-, IKT või meediasektor. Samuti tuleks leida võimalusi üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Krista Tuuliku sõnul on institutsionaalse akrediteerimise protsess kõrgkooli edasise arengu seisukohalt väga väärtuslik. „Komisjoni poolt välja toodud parendustegevused on heaks sisendiks edaspidiste tegevuste planeerimisel ja kvaliteedikultuuri arendamisel Täisakrediteering tähendab kindlasti ka suuremat kindlustunnet üliõpilastele.“ lisas rektor.

Kõik Eesti kõrgkoolid peavad institutsionaalse akrediteerimise läbima kord seitsme aasta jooksul. 2016. aasta lõpuks läbivad akrediteerimise kõik Eesti kõrgkoolid. Välishindamise eesmärk on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut Eesti kõrgkoolides.

9. juunil toimunud istungil võttis EKKA hindamisnõukogu lisaks vastu nelja kõrgkooli puudutavad kvaliteedi hindamise otsused. Tähtajatu koolitusloa vääriliseks hinnati Tallinna Ülikooli ajakirjanduse ja infolevi bakalaureuse- ja magistriõpe, füüsikaliste loodusteaduste, informaatika ja infotehnoloogia ja sotsiaalteenuste doktoriõpe ning tervishoiu magistriõpe, Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse doktoriõpe, Eesti Kunstiakadeemia kunstide doktoriõpe, Tartu Ülikooli õpetajakoolituse magistri- ja doktoriõpe.

Kolmeks aastaks soovitas hindamisnõukogu anda õppe läbiviimise õigus Tallinna Ülikoolile ajakirjanduse ja infolevi doktoriõppes ning tervishoiu bakalaureuseõppes, samuti EEKBL Kõrgemale Usuteaduslikule Seminarile usuteaduse rakenduskõrgharidusõppes ja Eesti Kunstiakadeemiale õpetajakoolituse magistriõppes.

Tähtajalist õppe läbiviimise õigust on võimalik saada kahel korral. Kolmanda hindamise tulemuseks saab olla kas tähtajatu õppe läbiviimise õigus või selle mitteandmine.

Aastatel 2009-2011 läbisid kõik Eesti kõrgkoolid nn üleminekuhindamise ja praegu võivad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult selle läbinud kõrgkoolid. Üleminekuhindamisel tähtajalise koolitusloa saanud kõrgkoolide õppekavad läbivad praegu kordushindamisi.