Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Toit ja tunded: kas toidad oma keha või hoopis emotsioone?

Lisaks ka VIDEO: kuidas vältida kiirtoitu
Toit ja tunded: kas toidad oma keha või hoopis emotsioone?
Foto: Ekraanitõmmis

Juba lapsepõlvest on tuttav, et kui tuju on paha või halb on olla, on mõnus midagi head suhu pista. Süsivesikud mõjuvadki meile rahustavalt ja lohutavalt. Mõni kord lohutuseks millegi mõnusa söömine ei olegi mingi probleem. Kui aga söömine on muutumas asendustegevus, et mitte tegeleda oma emotsioonidega, ja muid viise emotsioonidega toimetulekuks ei ole, võib see meie tervisele paraja põntsu panna.

Siit videost leiad ka mõningad nipid tervislikuks toitumiseks stressirohkel ja kiirel ajal. Kui tunned, et aega napib, kuid süüa on ju vaja, siis ära haara teepealt kaasa kiirtoitu, vaid varusta end juba hommikul erinevate vahepaladega (soovituslikult sellistega, mis sisaldavad aeglaselt imenduvaid süsivesikuid).

Märgid sellest, et me ei toida mitte oma keha, vaid emotsioone, on:

  • tahtmine süüa tekib äkitselt ja tahad just mingit konkreetset toitu (nt jäätis, küpsised, krõpsud, pitsa)
  • kipud seda toitu, mida igatsesid, liiga palju sööma, kuni selleni, et on füüsiliselt ebamugav olla
  • pärast söömist tunned end süüdi või häbened

Söömine ei pruugi tegelikult tühjuse tunnet ära kaotada. Mida aga emotsionaalse söömisega ette võtta? Siin on mõningad soovitused:

Loe veel

  • Katsu söömist edasi lükata, kasvõi minuti-kaks. Võta hetk ja hinda olukorda, mis sinuga tegelikult toimub?
  • Proovi ära tunda emotsioonide-toitmise tunnet, seda päris näljast eristama. Kas mul on kõht tühi või tahan lihtsalt midagi head?
  • Püüa aru saada, mis tunne sul on ning proovi sellele nimi leida. Kas ma olen pinges, kurb, igavlen, üleväsinud?
  • Katseta eri viise, kuidas emotsioonidega muul moel toime tulla.
  • Kurbuse korral näiteks vajab inimene tavaliselt kellegagi suhtlemist - helista sõbrale-lähedasele, mängi kas või koduloomaga, kui ta sul olemas on. Hästi võib toimida ka mõne toreda sotsiaalse sündmuse meenutamine või armsate piltide vaatamine, kus oled koos lähedastega.
  • Kui oled pinges või ärevil, aitab seda maha laadida liikumine, näiteks jalutamine või tantsimine.
  • Võid proovida ka hingamisharjutusi, teha näiteks kõhuhingamist. Kuidas see käib, saad lugeda siit: http://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Seotud lood:

Kui oled väsinud, ole enda vastu kena, poe sooja tekia alla, mine vanni või duši alla, tee endale tassike teed. Mine kas või magama.

Oluline on see, et prooviksid emotsioonidega toimetulekuks mõnda muud - tervislikumat viisi. Muidugi on hea aru saada, mis sulle ebamugavaid tundeid tekitab ning neid olukordi ja enda reaktsioone paremini tundma õppida. Kui soovid rohkem emotsioonidega toimetuleku kohta lugeda, siis uuri siit: http://peaasi.ee/pohiemotsioonid.

Oluline on ka enda vastu kena olla ning mitte liiga karmilt end arvustada, eriti siis, kui uued tehnikad kohe tööle ei hakka. Usu endasse!

Artikli autor: Anna-Kaisa Oidermaa
Allikas: Noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee

VAATA LISAKS: www.noortegija.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare