Partei programm lubab inimeste üle kohut mõista, nagu seda tegi Kristus, samal ajal riigi seaduseid ja poliitilist süsteemi jälgides. Kui ta valituks osutuks, oleks ta esimene samm Jaapani peaministriks saamine. Siis eeldab ta, et ÜRO pakub talle peasekretäri kohta. Kui need sammud läbitud, hakkaks Matayoshi maailma valitsema ning pakuks inimestele korraga poliitilist ja religioosset tuge.

Mees on oma parteiga mitmetel valimistel osalenud, kuid pole veel võitu saavutanud. Küll aga teab teda iga jaapanlane, sest ta valimiskampaaniad on väga erilised (näiteks on ta oma vastastel enesetappe teha käskinud). Nagu enamik Jaapani poliitikuid, käib ka tema enne valimisi tänavatel kampaaniat tegemas ning kasutab selleks mikrobussi, mille katusel on koomiliselt suured kõlarid, millest ta lubadused kostuvad.

2. Jonathon Sharkey (USA) — Satanistlik vampiir, kes üritas USA presidendiks saada

Jonathon Sharkey on isehakanud satanist, vampiir, nõid, professionaalne poksija ja maadleja ning kunagine USA presidendikandidaat. Ta üritas üksikkandidaadina USA senatisse saada aastatel 2004 ning 2008, 2006. aastal kandideeris ta Minnesota kuberneri kohale.

Ta asutas 2005. aastal vampiiride, nõidade ja paganate partei, mille olemasolu ka USA föderaalne valimiskomitee tunnistas, kuigi hetkel on seal vaid 2 aktiivset inimest. Erakonda võib kuuluda igaüks, kes peab end paganaks, nõiaks, vampiiriks, satanistiks või deemoniks.

3. Jackson Kirk Grimes (USA) — USA presidendiks saada üritanud mees, kes järgib “Mussolini ja Saddam Husseini ideoloogiaid”

Jackson Kirk Grimes on mees, kes on alates 1996. aastast korduvalt USA presidendiks kandideerinud. 2000. aastal väitis ta isegi, et sai valimistel 6. koha. Ta kampaanias tutvustati platvormi, mis näeb ette kristluse hülgamist ja selle asendamist Rooma paganismiga, mis oleks omakorda segatud Itaalia fašismiga. Ta ütles, et on natside vastane, kuid muidu on talle Euroopa diktaatorite juhtimisstiilid meelt mööda.

4. Cacareco (Brasiilia) — Ninasarvik, kes võitis Sao Paulo kohaliku volikogu valimised 100 000 häälega

Cacareco oli Sao Paulo loomaaias elav ninasarvik, kes kandideeris 1958. aastal kohalikku linnavolikokku. Ta kandideerimise põhjuseks oli protest korruptsiooni vastu. Valimiste korraldajad ei võtnud loomulikult Cacareco kandidatuuri vastu, kuid ta võitis valimised sellest hoolimata ja sai 100 000 häält rohkem kui kõige populaarsem erakond.

5. Adolf Lu Hitler R. Marak (India)

Adolf Lu Hitler R. Marak oli India Meghalaya provintsi poliitik. Ta esindas natsionalistlikku parteid ning oli valitsuses metsa- ja keskkonnaminister. 2003. aasta valimistel ei saanud ta jätkamiseks piisavalt palju hääli. Valimiste ajal pidi ta oma nime pärast pressile selgitama, et tal pole sidemeid Adolf Hitleri toetajatega.

Kuigi ta nimi võib tunduda omapärane, on tegelikult tema provintsist pärit teisigi imeliku nimega poliitikuid, näiteks Lenin R. Marak, Stalin L. Nangmin ja Frankenstein W. Momin.

6. Nicolas Zuniga y Miranda (Mehhiko) — 10 korda kaotanud kandidaat, kes end igal korral võitjaks pidas

Nicolas Zuniga y Miranda oli Mehhiko poliitik, kes oli tuntud oma järjepidevuse pärast. Kuigi ta ei saanud kunagi eriti palju hääli, pidas ta end iga kord võitjaks. Ta oli presidendikandidaat kümnel korral, aastatel 1892, 1896, 1900, 1904, 1910, 1911, 1913, 1917, 1920 ja 1924. Ta üritas ka vähemalt kahel korral saada Mehhiko kongressi. Ta ei saanud kunagi rohkem kui paari häält, kuid pärast iga valimisperioodi lõppu tähistas ta võitu ja presidendiks või kongressmeniks saamist.

Arvatakse, et Zuniga oli täiesti kindel, et ta on valimised võitnud ja seetõttu sai temast Mexico City’s kuulsus. Teda kutsuti sageli pidudele, restoranidesse ja muudele üritustele, kus rahvas temaga nagu päris presidendiga käitus.