Traagiline sündmus tõi tütarlapse ellu 2 imelist puudlipoissi: isa ja poja
Koeri on Hanna kogu elu pidanud, kuid need kaks tegelast on tema jaoks midagi enamat. "Pean neid oma lasteks! Nad on mulle sama tähtsad kui näiteks mina oma emale."
Kuti leidis tee Hannani traagilise sündmuse kaudu. Nimelt oli tütarlapsel enne Kutit Yorkshire terjer Funtik, kes elas vaid 2-aastaseks ja hukkus väga õnnetult. "Peale tema surma oli mu maailm kokku varisenud ja mu isa arvas, et ainuke, mis mind sealt mustast august päästab, on uus koer," räägib Hanna sellest, kuidas ta omale Kuti sai. "See oli kõige õnnelikum päev minu elus!"
Joosep tuli Hannani aga eriti ilusa sündmuse näol. Kutit paaritati ja nii sündisid siia ilma neli puudlikutsikat: 1 hall ja 3 musta. "Hall oli minu Jossukene, kes oli ka pesakonnas ainukene isane. Tavaliselt isase koera omanik saab ühe kutsika omale ja nii ma saingi Joosepi." Hanna tunnistas, et alguses mõtles ta, et ei jäta kutsikat endale, aga kui ta Joosepit nägi, siis armus ta temasse silmapilkselt.
Peremees ei saa koertega vaid lulli lüüa!
Peale selle, et koerad on armsad ja Hannale rõõmu pakuvad, nõuavad nad ka palju hoolt. "Ma jalutan oma koertega väga palju. Meie päev algab hommikuse pissiga ja tavaliselt 12 aegu on teine väljaskäik, mis kestab kindlasti kaks tundi." Hanna, kellele hirmsasti jalutada meeldib, käib koos oma neljajalgsete sõpradega kas mere ääres või metsas. Kolmas jalutuskäik leiab aset umbes 18-19 aegu ja viimane 22-23 paiku. "Ma pean väga oluliseks, et mu koerad saaksid piisavalt liikuda," ütleb neiu kindlameelselt. 
Koeri kammib Hanna üle ühe päeva ja kui aega oleks rohkem, teeks ta seda isegi iga päev. Tööpäeviti hoolitseb Hanna "laste" eest tema vanaema, ema või isa. "Jube kurb on neid terveks pikaks päevaks üksi jätta, aga mis teha. Tavaliselt, kui ma õhtul töölt tulen, siis nad juba ootavad mind ukse peal ja pööravad ikka täitsa ära. Nutavad lausa ja hüppavad üles-alla nagu põrkepallid," on Hanna ja tema lemmikute tunded ilmselgelt vastastikused.
Kallis, kuid mitte liiga kallis lõbu
Kõige kulukam koertepidamise juures on aga toit. Kutsud söövad spetsiaalset puudlitoitu, kuid Hanna annab neile maiustamiseks veel kanafileed, kodujuustu, talu kohupiima, juurvilju ja juustu. Iga 3 kuu järel käivad puudlipoisid "juuksuris", kus kulub mõlema peale kokku kuskil 80-85 eurot. "Ma võin öelda seda, et oma koerte peale mul ei ole kunagi kahju kulutada. Pigem kvaliteetne kui odavam toode, millel kvaliteet puudub." Just toidule ja pügamisele panebki Hanna kulutustest rääkides kõige rohkem rõhku.
Puudlid sulepatjadel
Mõlemad koerad on väga energilised, vahest lausa väsimatud. Koeri iseloomustades ütleb Hanna: "Kuti on pigem arg, aga Joosep läheb jälle pea ees kõigest läbi. Mõlemad on harjunud, et nende emme ehk siis mina, musitab ja kallab neid iga päev kallistustega üle. Nad magavad mul mõlemad voodis sulepatjade peal ja Joosep isegi vahest teki all." Kui suvel on puudlipoistel palav, siis talvel poevad nad Hannale lausa kaissu. 
Isa jälgedes
"Mis on veel nende erinevus, on see, et Kuti on täielik palli-hull. Ta võiks terve päev ajada lihtsalt ninaga palli taga ja samal ajal käuksuda. Nüüd on ka Joosep selle selgeks õppinud ja on samuti palli-hulluks muutunud," räägib Hanna ja lisab, et vahel ta lihtsalt lähebki nendega õue ja loobib oma armsatele 30 minutit palli. "Nad on nii õnnelikud selle üle."
"Kuti on selline, kes allub ainult mulle ja kuulab ainult minu sõna, aga Joosep vahest lihtsalt ignoreerib minu käske ja teeb ikka seda, mida ise tahab. Aga eks ta ole noor ka veel ja ulakust täis, Kuti on juba vana mees," naerab Hanna koerte erinevust.
Parimad sõbrad
"Nad on mu parimad sõbrad. Nende peale saan ma alati loota nii halvas kui heas. Vahet pole, et nad rääkida ei oska. Nad annavad kõik edasi lihtsalt sellega, et nad on alati truult minu kõrval, hoolimata sellest, milline või kus ja kellega ma olen. Ma jumaldan oma koeri ja ma ei kujutaks ette ühtegi päeva ilma nendeta."
Päike igas päevas
Vahvaid hetki jagub Hanna ja tema koerte igasse päeva. Puudlipoisid suudavad oma "emme" iga päev naeratama panna. Seda kas siis mõne ulakusega või lihtsalt nemad ise olemisega.
"Imetlusväärne on muidugi see, kuidas meie hommikud algavad. Kõige esimene asi on see, et mul heliseb äratuskell ja siis Kuti viskab ennast konkreetselt minu otsa kõht taevapoole ja ootab, millal ma teda nüüd sügaks. Siis tuleb Jossu ja tahab ka musi ning siis me kuskil 15 minutit musitame seal, kuni hakkab nende omavaheline helluse jagamine. Kuti puhastab täielikult Joosepi ära," oskab eeskujulik isa oma pojale ema eest olla. Puudli-issi limpsib oma pojakese kõrvad, keha, koonu, hambad ja suu üle ning hommikust "dušši" jääb lõpetama vastastikune helluse jagamine. "Tõesti, ma pole sellist asja enne näinud, kuigi mul on terve elu koerad olnud. See on lihtsalt nii nunnu!" on puudlipoisid Hanna elu päikesekiirteks.
