Vaja läheb julgust, et tegeleda tunnetega nagu:
Viha — nii ebaõiglane on see surm
Üksindus — ei saa enam kunagi koos olla
Kahetsus — et polnud alati sõbra jaoks olemas

Pärast sõbra surma võib olla hirm kellegagi uuesti lähedaseks saada. Ka nemad võivad surra, on ju nii?

Kas sa oled kunagi veel suuteline seda kõike läbi tegema?

  • Katsu teistest mitte eemale hoida.
  • Suhtle. Teistel sõpradel võivad olla sarnased tunded. Ka nemad võivad karta oma tundeid jagada.
  • Ole nendega kannatlik. Ka nende sees toimub võitlus. Ära eelda, et teised teavad, mida sul vaja oleks. Sul tuleb neile seda öelda.
  • Astu läbi oma sõbra pere juurest ja toeta neid, meenutades koos sõpra.
  • See ei pruugi olla kerge ei sulle ega ka neile. Neil võivad olla vastuolulised tunded seoses sinu külaskäiguga nii nagu sinul endagi. Hea on küsida neilt külastuseks luba.

Viha väljaelamiseks leia viisid, kus sina ise ega keegi teine ei saaks kahjustatud:

Viha väljendamiseks sobib kehaline tegevus. See vabastab energia, mida sõnad alati teha ei suuda. Näiteks padja, vaiba või madratsi kloppimine, ajalehtede puruks rebimine (enne võib sinna kirjutada musta vildikaga kõik asjad, mis viha tekitavad ja muidugi tuleb need tükid hiljem ka kokku korjata ja ära visata), lehtede riisumine, mere ääres ”lutsu” viskamine, jääkuubikute või talvel lumepallide loopimine vastu seina või vastu puud, jooksmine, poksikoti tagumine, pallimäng (nt. korvi viskamine)…