Tutvu Eesti ilublogijatega!
LIIS MITT — 23-aastane Tartu neiu, arstitudeng.
Ma ei saa öelda, et oleksin kogu elu iluteema vastu huvi tundnud, see huvi on tulnud tasapisi tänu interneti-ajastule. 3 aastat tagasi hakkasin igavusest Youtube’is ringi surfama ja sattusin iluguru MissChievous otsa. Sealt alates on huvi meigi vastu järjest süvenenud, sest olen mõistnud, et see ei pea olema meigikuntsnike-jumestajate pärusmaa — iga naine võib olla ise oma meigikunstnik. Ilublogiga hakkasin tegelema, sest leidsin, et see on mõnus vaheldus tõsistele õpingutele ja hea väljund ka mu fotograafia huvile. Minu blogist leiab peamiselt toodete tutvustusi ja meigipilte. Üritan kõik publitseeritava ise kirjutada, pildistada, sest minu jaoks on oluline originaalsus. Minu meelest on Eestis liiga palju neid blogijaid, kes lihtsalt kuskilt intrenetist leitud pilte kommenteerivad. Kindlasti julgustan ka teisi ise kirjutama hakkama!
Blogi sai alles äsja 4-aastaseks ja isegi imestasin, et juba nii kaua on kirjutamisväärset leidunud. Alguse sai blogi veidi imelikul viisil — Eestis ei müüda kuigipalju meiki heledanahalistele.. Olin juba nii palju aastaid parema puudusel oranžina ringi käinud, et lihtsalt ei suutnud enam. Kui 2008 maikuus professionaalse konsultandi käe all ette võetud palverännak Kaubamaja Ilumaailma mulle täpselt 0 sobivat meigipõhjatooni andis, oli see viimane tilk karikasse.
LIIS K:
Ja nii see algas: igasugu gootisaitidel sai ära käidud ja kümneid blogisid külastatud, kuid lõpuks koperdasin mineraalmeigi otsa — ja käiski krõks kõrvade vahel ära. Mineraalmeiki on ju tuhandetes eri toonides ja ka heledaid on seinast-seina.
Ühel hetkel oli mul nii palju testreid, et ei suutnud enam järge pidada ja loomulikult on blogi üks mugavamaid viise, kuidas end selles värvidemöllus vee peal hoida (pildid, tekst, kronoloogilisus, märksõnad, lingid — kõik vajalik olemas). Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna — on kerge märgata, kuidas meigid muutuvad ajapikku veatumaks ja sümmeetrilisemaks ning naha olukord aina rõõmsamaks.
Meigiblogimine on kaunikesti arendav tegevus: edendab kirjalikku väljendus- ja võõrkeeleoskust, teadmisi keemiast (kui tegemist nt looduskosmeetika-huvilisega), värviteooriat, fotograafiat ja pilditöötlust, veidi ka veebikujundust, treenib käelist osavust ning aitab palju uusi sõpru leida. Pealekauba muidugi suurepärased teadmised parasjagu popimatest meigisuundadest ja -toodetest. Mõni ilublogi võib olla täis vaid sisutühja juttu, teine sisaldada meisterlikku profiportfooliot ja kolmas pakkuda detailseid tootekirjeldusi eri koostisainete ühismõju analüüsiga lõpetades. Intellektuaalsest ja esteetilisest vaatenurgast on sisu absoluutselt seinast seina.
Samas on blogil veel üks, veidi väiklasem eesmärk — ma promon põhjamaiselt loomulikku jumet. Oleks juba ammu aeg oma juurte üle veidi uhkust tunda — me oleme ebamaiselt kaunid heledanahksed iludused ja ei pea end sollipiffideks kõrvetama või pruuni võõbaga üle pritsima, et “ilusaks” saada.
Unistan sellest, et talviti enam ei näeks vastu tulemas järjekordset heledate silmadega (ja sageli ka veel lumivalgete juustega) tumeoranži persooni. Armastan väga sci-fi’d ja fantasy’t aga see ei tähenda, et neid tegelaskujusid ka tänaval kohata sooviksin.
KÄTLIN VAAREND — 168 sentimeetri jagu eestimaist tüdrukut, kes hindab meid ümbritsevat ilu — selle ilu üles leidmist ja esile toomist, meile tihtipeale halli ja üksluisena tunduvas maailmas.
Kuna olen juba väiksest peale puutunud väga palju kokku lavaga, siis on lavaline meik ja meigi abil kellegiks teiseks transformeerumine mind juba ammu võlunud, kuid ise hakkasin selle koha uurima ja õppima alles kaks aastat tagasi. Nüüd, kui olen omandanud baasoskused, siis käib peas vaid mõte, et tahan veel ja veel ja veel. Oma blogi/kodulehe lõin juba eelmisel kevadel. Sel ajal oli mul aga domineerivaks mõtteks: “Kas leidub inimesi kellele see korda läheb?” Ja nii ta seisiski pea aasta aega, nii et sellest olid teadlikud vaid paar inimest. Kui mulle hakkasid tulema kirjad täiesti võõrastelt inimestelt, kus öeldakse, et neile meeldib mu koduleht või et ma neid kuidagi aitaks ja midagi soovitaks, lõi see mu päevadesse nii sooja noodi, et varem peas domineerinud küsimused olid peast pühitud. Eks see oligi see viimane motivatsiooni-piisk mida vajasin, et blogi korralikult tööle panna. See, et ma saan teha midagi kogu südamega ja et teistele meeldib minu tehtu — ongi kaks põhjust, miks ma blogi pean.
Blogi annab mulle võimaluse jagada imelihtsaid nippe, üritades seeläbi teha teiste elu pisut lihtsamaks, mõeldes neile, kes väga jumestusmaailmaga kokku ei puutu. Ilublogimine on andnud mulle kõvasti juurde enesekindlust ja veel suuremat indu püüelda unistuste poole. Rääkimata siis nendest imelistest inimestest, kellega olen tänu blogimisele kokku puutunud. Kogu see toetus tuleb kasuks, kui mõtlen tulevikule. Ülikooli kõrvalt sooviks omandada veel rohkem oskusi jumestusalal ning saada ka sellealane paber, mis mu oskusi kinnitaks. Õppida veel ja veel ning lõpuks ka sel alal tööd leida. Lets keep our thumbs up and wish me luck in the world full of beauty and makeup!
LIINA ÜTT:
Olen üks neiu oma unistuste ja soovidega. Mul on paigas siht, mille poole elus liikuda, kuhu püüelda. Ma tean, mida ma elult tahan ning üritan selle saavutamise nimel tegutseda. Üldjuhul olen väga positiivse ellusuhtumisega ning üsna avatud inimene, kuid päris kõigile kõike ma ka enda kohta rääkima ei hakka. Võin esialgu tunduda ülbe, kuid eks paljud meist võivad sellise mulje jätta. Tegelikkuses usun, et olen väga soe ning hooliv inimene. Mulle on öeldud, et minus on killuke kõike. Seega, et saada paremat pilti sellest kes ma olen, tasub see ise välja uurida.
Keskkoolis oli meie klassis üsna mitmel oma blogi ning ega ma ei saanud siis alla jääda. Esialgu oli mul lihtsalt tavaline blogi, kuhu niisama oma igapäevatoimetusi jms kirja panna. Eelmise aasta lõpus aga mõtlesin, et võiks oma blogile veidi kindlama suuna anda. Kokkuvõtteks ma ei ütlekski, et mu blogi on 100% iluteemaline. Pigem ikka see Eestis levinud elustiili blogi, kuid omajagu ilumaailma on sellegipoolest sisse toodud.
Selline kindla sihi ja suunaga kirjutamine toob tegelikult üsna kergelt blogile kindla vaatajaskonna kohale. Hakates üksteise blogisid tutvustama-soovitama tekivad uued tutvused esialgu Eesti (ilu)blogimaastikul. Senimaani ongi eelkõige tekkinud nii mõnigi hea tutvus ja omal moel innustab teiste tunnustus veelgi rohkem endast andma. Tulevikus tahan kindlasti tegeleda jumestusega. Mul ei ole 100% paigas millisel moel, või kus, kuid oma stuudio vms võiks olla küll. Võimalus, et Eestisse ma ei jää, on üsna suur. Mis aga tegelikult toimuma hakkab, seda saab alles näha. Ambitsioonid on suured sellegipoolest.
