Tuuli Jõesaar: õpilasi tuleb õpetada elama kohutavalt meediaküllases maailmas
Oivalise ajakirjanduse preemia laureaat, Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar
Tuuli Jõesaar ütles: „Kirjutada tuleb nendest asjadest, mis noortele korda lähevad. Kriitikat ei tohiks karta. Koolileht peaks liitma kooliperet. Kõige parem oleks, kui koolilehte juhendaks mõni tegevajakirjanik või keegi, kes on enne seda teinud. Kui inimene on väga meedia huviline, siis võib ka ta juhendada. Juhendaja peaks vaatama, et kriitika ei oleks liiga terav ja oleks põhjendatud, see peaks olema protsess. Meedial on praegu nii suur osa, et kõik lapsed tarbivad ühel või teisel viisi meediat ja neil peaks tekkima arusaam, mis on reklaam, mis on persoonilugu, mis klassikaline uudis."
"Koolilehte ei paeks tegema küll selleks, et oleks linnuke kirjas, et meil ilmub koolileht. Õpilasi tuleb õpetada elama kohutavalt meediaküllases maailmas. Koolilehe tegemisel võiks kasutada juhendajatena näiteks ajakirjandustudengeid, aga ka huvijuhti, kui ta on meediahuviline. Mitte, et see oleks nüüd huvijuhi kohustus, mitte, et sina oled nüüd meediaõpetaja, kes vastikustundega Ekspressi võtaks lahti,“ lisas ta.
Eesti Ekspressi toimetaja kohalt TopGear Eesti peatoimetajaks siirdunud Toomas Vabamäe.
„Tuleks mõelda, et mis on koolilehe tegemise eesmärk. Et õpilased saaksid kirjutamise ja laiemalt võttes lehe tegemise kogemuse. Koolis õpitakse igasuguseid asju. Koolileht on kindlasti info edastamise kanal, ajaloo jäädvustamiseks või nagu päris ajakirjandus, et aitab probleeme lahendada. Õpilastel on sõltumatust rohkem võrreldes ajaga, millal mina koolis käisin. Arvan, et koolilehed on niikuinii internetis. Ma ei tea, kas koolilehti just päris trükikojas tehakse, aga mine sa tea. Printerite peal välja andes ei ole koolilehe tegemine ka teab kui kallis. Õpetajad peaksid koolilehe tegemisse võimalikult vähe sekkuma, juhendaja peaks siiski olema. See on selge. Huvijuhi tööülesannete hulka peaks see nii või teisiti kuuluma. Vanemad ja kogenumad tegijad võiksid oma oskusi noorematele edasi anda. Siin on võimalik omasugustega kokku saada, kes seda siis ei tahaks."
Peale esinemist Vabamäe sõnas: „Ei ole enne Noorte Meedialaagrist kuulnud, kuid arvan, et see on väga kasulik asi. See laager ei ole kindlast mõeldud asendama mingit põhjalikku õpet. Laager annab ülevaate, kuidas meedia töötab ja kuidas sinna pääseda, et õpilastes huvi tekitada, et minna hiljem ajakirjanikuks. Ma ei ole ise koolilehte teinud, aga tegin kooliraadiot. Nime järgi meil juhendaja oli, aga ega praktilist juhendamist küll ei toimunud. Juhendaja andis meile lihtsalt võtmed. Vanemalt nooremale käis info edastamine. Õppisin Viljandi 1. Keskkoolis. Meid palju kooliraadios ei olnud, umbes 3-4 oli. Kahekesi tegelesime tehnilise poolega, mina sisulise poolega eriti ei tegelenud, see oli ikkagi info edastamise kanal. Koolilehe tegemine annab kogemuse. Koolilehe tegemine on ilmselgelt huvitav, sest see on ju vabatahtlik tegevus. Kunagi ei või teada, millal ja milleks mul seda oskust vaja läheb. Algsed oskused tulid kõik koolist kui kunagi koolilehte sai tehtud. Ega see kogemus mööda külge alla jookse. Võib-olla ei ole üks-ühele midagi üle võtta, aga kasuks tuleb ta kindlasti.“
