Üks tavaline esmaspäev:
Ärkasin kell 7:15 ja sõin hommikusöögiks kausitäie tükkideks tehtud küpsiseid jogurtiga ja jõin kohvi, mis on valminud minu elukohast vaid paari tunni kaugusel. Seejärel saatsin Aliinele Bluesky'd tutvustava teksti MTÜ Mondo Food for Thought projekti jaoks (http://foodforthoughtmondo.wordpress.com/).

Parajasti oli koolis vahetund ning selle lõppedes läksime Bluesky Cottage Industry õpilaste ning saksa vabatahtlike Sina ja Jakobiga maja lähedal asuvale väikesele aiamaale. Istutasime varem seemnest kasvama pandud baklažaane. Selleks kõplasime peenrad-vaod valmis, istutasime taimed üsna hõredalt laiali ja viimasena viskasime väetiseks kitsepabulaid peale. Sain enda suureks imestuseks teada, et baklažaanitaim kasvab kõrgemaks kui meeter. Teiseks tegid õpilased peenrad dodo jaoks, mis on Euroopas rohkem tuntud kui amaranth. Mäletan Saksamaal õppimise ajast amaranthiga müslit, kuid siin süüakse hoopiski taime värskeid rohelisi lehti. Töötegemise ajal rääkisin õpilastega sellest, kus miski taim kasvab ja milliseks toiduks seda kasutada saab.

Lõunaks oli nagu ikka posho ja oakaste, milles oli seekord lisandiks ka pisut kapsalehti. Süüakse suures ruumis, kus enamus õpilastest põrandal istuvad ja vabatahtlike jaoks tavaliselt toolid vabaks jäetakse. Pärast lõunasööki lasin Bluesky õpilastel oma märkmikusse enda nimed ja vanused üles kirjutada ning sain palju targemaks. Koolimaja kõrval mängisid kaks poissi mängu, kus tuleb münt või mingi muu tükk vastu seina visata ja kelle münt seinast kaugemale maandub, peab uuesti viskama, või siis midagi sarnast.

Pärastlõunal toimus punumistund Cottage Industry majakeses ning selle käigus võeti lahti minu poolt reedesel turul ostetud kott. Ikka selleks, et teada saada, kuidas see tehtud on (nädala lõpuks oli täpne koopia valmis). Vahepeal sadas sahmaka vihma ja mitme küsimise järel sain teada Mama Jova päris nime ja vanuse. Nimelt kutsutakse külades vanemaid nende esimese lapse järgi, nt Mama Tony või Tata Jova. Edasi puhastasin koos Jakobiga kaelakette, et neid külalistemajas müügiks pakkuda. Ootasin Godwini naasmist kooli, et paari olulist asja arutada ning pisut enne pimeda saabumist ehk 18:40 sõitsin Pauliga (tuttav boda-juht) Kakirisse.

Koduteel ostsin ühe avokaado ja kaks banaani, hind kokku umbes 30 eurosenti. Õhtul müüsin külalistemajas kokku 7 kaelakeed ja sõin eelmisest päevast alles jäänud külma pitsat. Kuulsin lugu toanaabri Jetske pingeterohkest päevast – käik haiglasse koos tänavalapsega, kes oli boda-õnnetuses tugevaid haavu saanud, lapse haavad tõmmati lahti ja puhastati alkoholiga ning Jetske oli kogu aja hirmunud poisi kõrval ja hoidis ta käest kinni.

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.