Üliõpilaste teadustööde konkursi peapreemiad said Berit Aaviksoo Tartu Ülikoolist ja Kaspar Valgepea Tallinna Tehnikaülikoolist
Üliõpilaste teadustööde konkursi peapreemiad said Berit Aaviksoo Tartu Ülikoolist ja Kaspar Valgepea Tallinna Tehnikaülikoolist.
18. detsembril premeeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi suures saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.
Konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ja avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.
Sel aastal laekus konkursile 511 teadustööd, mis on kõigi aegade suurim arv ja esmakordselt ületas tööde arv 500 piiri.
Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele doktoritööle - ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Berit Aaviksoole Tartu Ülikoolist ning bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas Kaspar Valgepeale Tallinna Tehnikaülikoolist.
Berit Aaviksoo analüüsis oma doktoritöös „Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas“ kas ja millisel määral on nüüdisaegsed Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsusega seonduvates küsimustes. Doktoritöö tulemusel selgus, et nüüdisaegsed Euroopa Liidu liikmesriigid oma kodakondsuse alastes valikutes aina kasvaval määral seotud nende piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid. Muuhulgas jõuti järeldusele, et lisaks on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste staatuse vahel.
Autori arvates annavad Euroopa Kohtu aastatel 2010-2012 kodakondsuse valdkonnas tehtud otsused põhjust järeldada, et vähemasti kodakondsuse küsimuses seisab Euroopa Liit kindlal Euroopa föderaliseerimiskursil ja töös analüüsitud arenguid tuleks euroopastumise üle peetavates aruteludes tõsiselt arvestada.
Retsensentide sõnul on tegemist tipptasemel uurimusega nii Eesti kui Euroopa tasandil, millel on oluline panus kodakondsusarengute analüüsimisse riigi suveräänuse ja selle tuleviku perspektiivist lähtuvalt.
Kaspar Valgepea doktoritöö „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“ sisuks on süsteemibioloogia platvormi väga oluliste elementide edukas kasutuselevõtmine enim uuritud bakteri Escherichia coli kasvuerikiirusest sõltuvate ainevahetusprotsesside uurimisel. Autori sõnul võimaldavad doktoritöös kogutud andmed oluliselt paremini kirjeldada kvantitatiivselt metabolismi regulatsioonimehhanisme terve raku tasemel. Lisaks loodi töö tulemusena esmakordselt vähendatud atsetaadi ülevoolumetabolismiga E. coli tüvi, millel puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud. Seega edendab doktoritöö uudsete paremate mikroobsete tootjarakkude konstrueerimist toksiliste kõrvalproduktide akumulatsiooni vähendamise kohta.
