Eesti ühiskond paistab Euroopas silma suure soolise ebavõrdsusega, seda nii tööturul, tervishoius, poliitikas kui hariduses. Enam kui 70% põhikoolist väljalangenutest on poisid, meie laste õppeedukus on sooti erinev ning pikendatud õppe ja erivajadustega laste põhikooliklassides on ülekaalus poisid.

„Soolise tasakaalu temaatika pälvib koolis tähelepanu vähe, ennekõike fokuseeritakse aineteadmiste andmisele ja õpiväljundite saavutamisele,“ vahendab analüüsi üks autoreid Eve Mägi õpetajate arvamusi. „See ei ole õpetajate hooletu suhtumine, vaid puudu on teadlikkusest. Õpetajad teavad nimetada küll mõningaid haridusliku ebavõrduse tagajärgi, nagu poiste väljalangevus põhikoolist või poiste madalamad õpitulemused teatud valdkondades, kuid samas ei osata oma käitumises soostereotüüpset lähenemist ära tunda,“ märgib ekspert.

„Eesti avalikus diskussioonis on puudu see link, et miks on sooline võrdõiguslikkus ja soostereotüüpide vähendamine oluline – see ei ole eesmärk omaette, vaid seotud ühiskonna eduka toimimisega,“ rõhutab Mägi. Tema hinnangul ei saa väike ja vananeva rahvastikuga ühiskond endale lubada, et inimeste potentsiaal jääb soostereotüüpide tõttu kasutamata.
Sama uuringu raames korraldatud küsitlus, milles osales ligi 3000 üliõpilast üle Eesti, näitas, et tudengid tunnetavad soolist ebavõrdsust ning poiste ja tüdrukute ebavõrdset kohtlemist koolis. Nii noormehed kui tütarlapsed tunnetavad, et tüdrukutelt oodatakse koolis paremaid tulemusi, kuid samas on ligi pooled üliõpilastest koolielu jooksul kogenud, et tüdrukud saavad samade teadmiste eest paremaid hindeid kui poisid.

Analüütik selgitab, et kuna õpetajate võimalused noorte inimeste hoiakute ning seega ka nende tuleviku kujundamisel on suured, on oluline õppida märkama, mil viisil kujundavad, julgustavad või heidutavad koolis õppematerjalid, kaasõpilased, õpetajad, huviringid poisse ja tüdrukuid nende soost lähtuvalt erinevalt käituma. „Positiivne märk on õpetajate huvi teema vastu,“ toonitab Mägi.

Briti saatkonna ja Praxise koostöös eestveetaval selleteemalisel ümarlaual püüavadki õpetajad, ametnikud ja haridusuuendajad leiad viise, kuidas toetada poiste ja tüdrukute võimete avaldumist ning missugune on õpetajate ettevalmistus ja valmisolek sooteadlikuks lähenemiseks õppekorralduses ja koolikultuuris.

Briti suursaadik Chris Holtby avaldab heameelt, et õpetajate potentsiaal murda soostereotüüpe koolikeskkonnas on leidnud kõlapinda ja et Briti saatkonnal on võimalik selles debatis kaasa lüüa. Arutellu annab olulise panuse täna Eestis viibiv valdkonna tunnustatud ekspert Barbara Read Suurbritanniast. Suursaadiku sõnul on dr Read üks kaalukamaid Briti eksperte antud teemal ning saadik usub, et tänane teadmistepõhine arutelu ja kogemuste vahetamine aitab lahenduste leidmisele kaasa.