Uus õppeaasta on minu jaoks nagu tundmatus kohas sukeldumine
Kuna ta suhtleb väga tihedalt kahe teise sõbrannaga, kaotasin ka nemad. Nii jäin ma ilma enamus oma lähedastest sõbrannadest, aga õnneks oli aeg täpselt õige.
Kui üks uks sulgub, avaneb teine. Pöörasin oma elu ümber ja leidsin inimesed kes mõistavad mind ja ei mõista hukka mu erinevusi. Nende hämmastavate inimeste seltsis möödus mu elu parim suvi. Kui nüüd tuleb september ja uued tuuled.
Nüüd tuleb jälle kool mis on mulle nii hirmutav kui põnev. Klassidest saavad õppesuunad ja muidugi olen mina ainuke oma sõbrannadest kes suundub reaal klassi. Õnneks on sama suuna valinud mulle tuttavad poisid, aga ühtegi kindla läbisaamisega tüdrukut silmapiiril ei ole, on vaid lootus.
Hirmus on astuda oma mugavustsoonist välja ja minna tundmatusse. Kuna olen mitte väga häbelik kui mitte ka väga julge, vaja ma aega, et leida uusi inimesi. Sealt tekib ka hirm langeda tagasi samasse suhtlusringi mis enne maid oli, aga ma ei taha tagasi seda negatiivsust. Minu jaoks on juba häiriv temaga samasse klassi minna, kuna olen harjunud oma klassiga läbi saama, aga tema suhtumine minusse on kindlalt negatiivne.
Kuid asjal on ka positiivne külg, kuna käin valla ühes suures gümnaasiumis, siis on teada, et väikestest põhikoolidest linna ümber tuleb juurde uusi inimesi. Ma proovin uusi inimesi alati võtta võimalusena. Kes teab mis juhtuda võib.
Õppimise suhtes olen ka veidi elevil kuna otsustasin veel reaalist veidi erineva informaatika kasuks. Ei ole kindel kas olen päris selles teemas osav, kuid mõtlesin, et riskiks. Üldiselt jätkan asjadega milles ma osav olen, nagu keemia ja matemaatika, aga informaatika on mulle midagi uut.
See aasta on olnud üldiselt väga erinev ja ma loodan, et vaid head muutused ja võimalused on ees. Kool on hetkel veel põnev ja hirmutav , mingi hetk muutub jälle igavaks, aga praegu ma veel naudin seda teadmatust.
