Uus õppekava toob tööturule keelte ja kultuuride süvatundjad
Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž avab sügisel uudse magistriõppekava, kus saab süvendatult õppida Euroopa tähtsamaid võõrkeeli ja kultuure. Üliõpilane saab õppekava valikute kaudu ehitada üles enda ametialase unikaalse profiili ja tänu praktikale suurendada väärtuslike oskuste pagasit, millega siseneda tööturule.
Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul saab magistriõppekaval „Euroopa keeled ja kultuurid“ õppiv üliõpilane tänu avaratele valikuvõimalustele kujundada isikliku õpitee, sidudes peaeriala kultuuriruumi uurimise mõne teise valdkonnaga, semiootikast ja tõlketeadusest kuni rahvusvaheliste suheteni.
Üliõpilane saab peaeriala valida järgmiste valikute vahel: inglise keel ja kirjandus, prantsuse keel ja kirjandus, hispaania keel ja kirjandus, vene ja slaavi filoloogia, saksa keel ja kirjandus, Skandinaavia keeled ja kultuurid ning klassikaline filoloogia.
Kõikidel erialadel süüvitakse võõrkeelse õppe kaudu valitud keelde ja kultuuriruumi. Valikainete mooduli kaudu saab õppida juurde mõnda teist võõrkeelt, mis on rahvusvahelistuval tööturul üha tähtsam.
„Tänapäevases muutuvas maailmas on selline individuaalne spetsialiseerumine ja paindlikkus tähtsad. Oluline on ka see, et lõpetajatel oleks peale hea võõrkeele ja kultuuri tundmise ka tugev praktiliste oskuste pagas,“ lisas ta.
Äsja avaldatud Eesti kõrgkoolide 2012. aasta vilistlaste uuringus tõdeti, et kõige suurem puudujääk ülikooliõpingute juures on vähene praktika. „Uue magistriõppekava arendamisel mõtlesime senisest rohkem sellele, milliseid pädevusi ja praktikat üliõpilased vajavad, et saada edukalt hakkama näiteks tõlkide, giidide, toimetajate, kultuurikorraldajate, õpetajate ning diplomaatiliste ja kultuuriesinduste töötajatena,“ rääkis Lepajõe.
Nii ongi eriala õppejõud laia rahvusvahelise kogemusega oma ala juhtivad spetsialistid Eestis, kes on ennast näidanud nii teadlaste kui ka praktikutena. Praktikute igapäevaelu näidetega seotud õppetöö kõrvalt on üliõpilastel lisaks filoloogias traditsioonilisele tõlkepraktikale palju praktikavõimalusi era- ja avaõiguslikus sfääris.
Uus õppekava panustab ka kolledži juurde loodavasse keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli, milles osalevad kolm filosoofiateaduskonna õppekava: eesti ja soome-ugri keeleteadus, Euroopa keeled ja kultuurid ning tõlkeõpetus.
Lepajõe sõnul saavad üliõpilased ühiste magistrikoolide kaudu spetsialiseeruda valitud kitsamale valdkonnale. „Arvestades filosoofiateaduskonna erialade rikkust, tekivad siin kindlasti põnevad dialoogid,“ leidis direktor.
Maailma keelte ja kultuuride kolledž loodi Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna juurde 1. jaanuaril 2015 keelekeskuse ning germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi baasil. Võõrkeeleõppe koondumine ühte struktuuriüksusse muudab keeleõppe ja paljud muud teenused kogu ülikoolile ja ühiskonnale kättesaadavamaks.
