Olid vahetusõpilane Ghanas. Kust tuli idee minna vahetusõpilaseks ja miks just Ghana?

Mulle tuli 11. klassi vahetusõpilane Saksamaalt ja endine vahetusõpilane, kes käis USA-s. Sealt sain idee, et võiks ka proovida.

Kui ma uurisin, et läbi millise programmi nad käinud on, siis mõlemad vastasid mulle üheselt — YFU. Otsustasin proovida, osutusin valituks ja kõik see asjaajamine oli kergem kui esialgu tundus.

Miks Ghana? Alguses ma olin kindel, et tahan minna ainult USA-sse, otsima oma American Dreami. Eelkõige pidasin silmas seda, et riik, kuhu ma lähen, oleks inglisekeelne. Tahtsin oma inglisekeelt paremaks lihvida.

Sain aga teada, et USA kohad on täis. Samuti olid kohad täis nii Austraalias kui ka Uus-Meremaal. Seega valikusse jäid India, Ghana ja Kanada. Siis valisin juba ekstreemsuse ja huvi mõttes Ghana. Ei olnud sellest midagi kuulnud — tundus huvitav. Nüüd ei jõua ma ära tänada seda inimest, kes oli USA viimase koha kinni pannud ja kohustas mul minema Ghanasse. See oli mu elu parim aasta!

Millist eeltööd tegid enne kui kodumaalt lahkusid?

Kui täiesti aus olla, siis ei teinud ma absoluutselt mingit eeltööd. Mul oli peas kinni, et ma lähen Lääne-Aafrikasse ja seal saab olema minu uue elu algus ning midagi enamat kui lihtsalt vahetusaasta. Ja nii ka oli!

Ainuke asi, mis ma tegin oli see, et panin Vikipeedia ja Google otsingusse Ghana ning natukene uurisin selle riigi kohta infot.

Kas tekkis ka mõni kõhklusmoment napilt enne Ghanasse minekut?

Minu poolt ei tulnud ühtegi kõhklusmomenti. Küll aga olid mu õed natukene selle vastu, et ma Ghanasse lähen. Nemad ütlesid ikka, et mine USAsse või ära mine üldse. Olin põikpäine ning sammusin uhkelt teadmatuse poole.

Kirjelda oma esimesi emotsioone Ghanasse jõudes!

Kui ma lennukiga Ghanas maandusin, oli juba öö. Lennukist välja astudes tundsin meeletut kuumust. Sain aru, et ekvatoriaalne kliima on midagi väga hullu.

Alguses ma elasin asendusperes, kuna õige perekonnaga seoses polnud veel kõik paberid korda aetud. Selle esialgse perekonna juures elasin 10 päeva. Nemad mulle ei meeldinud. Aga uus perekond see-eest küll.

Suhtlemine toimus inglise keeles, kuna Ghana ametlik riigikeel on siiski inglise keel. Märkasin, et seal on kõik toidud hästi vürtsikad.

Kuidas sa seal hakkama said? Kaua võttis aega, et olukorraga harjuda ning end veidigi vabamalt tunda kui esimesel päeval?

Uues perekonnas võttis kohanemine aega ligikaudu nädal. Nemad lasid mul vabalt liikuda, avastada Ghanat ja suhelda inimestega.

Kuid jõuda selleni, et ma tunneksin ennast nagu omas kodus, kus käin pärast kooli sõprade väljas, võttis aega kuu.

Inimesed maailmas üldjuhul ei tea, mis on Eesti ja kus see asub. Mida rääkisid sa kohalikele Eestist ja eestlastest?

Ghanas kohtasin ma kolme sorti inimesi. Pean siin silmas nii perekonda, sõpru, kui ka selliseid, kellega ma rääkisin vaid korra.

Oli inimesi, kes ei teadnud isegi, mis on Euroopa. Oli inimesi, kes teadsid, mis asi on Euroopa ja enam-vähem said aru, et Eesti on Soome all ja Venemaa kõrval ning Rootsi lähistel. Ja oli ka ÜKS persoon, minu kõige parem sõber Fiifi, kes teadis isegi meie presidenti Ilvest ja peaminister Ansipit.

Eestist rääkisin ma seda, mida minult teada taheti — inimesed, kliima, traditsioonid jne. Mainisin ka, et inimesed on introvertsed ja külmad, traditsiooniks on laulupidu ning jõuludel ja jaanipäeval tulevad perekonnad kokku. Rääkisin ka eestlaste joomahullusest ning seda, et siin on külm kliima.

Kas välismaal õppimine raskeks ei osutunud?

Võin öelda, et Ghanas õppimine raske ei olnud. Kui inglisekeelt mõistad, siis õpid probleemideta headele hinnetele. Natukene pingutada, siis 5 ei ole kaugel. Füüsikas ja loodusteadustes tekkis sõnavaraline puudujääk. Aga kui kõik lihtne oleks, oleks ka igav ju.

Millised olid sinu koolivälised tegevused?

Kuna ma elasin ja käisin koolis pealinnas Accras, kooliks oli Ghana kõige kõrgema kvaliteediga ja tulemustega poistekool Presbyterian Secondary Boys School ning õppisin kunsti, siis sealt tulebki minu vaba aja tegevus — käisin sõpradega korvpalli mängimas või siis istusime kuskile maha ja joonistasime, maalisime. Kusjuures enamus Ghana elanikel on väga hea huumorisoon.

Kas soovitaksid ka teistel vahetusõpilaseks minna?

Jah, soovitan! Kindlasti! Raha taha ei saa midagi pidama jääda. See aasta on seda väärt. Ausõna!

Kui tahad midagi uut, lahedat ja absoluutselt uusi kogemusi igas vallas, siis Ghana on just õige valik! :)