Vestleme välismaal õppimise teemadel Dream Foundationi ekspert Katriin Visamaaga, kes on rohkem kui viis aastat aidanud noortel kandideerida välismaale ülikooli. Katriin on tegelenud avaldustega erinevatesse riikidesse nii Euroopas kui ka kaugemal. Tema abil ja toetusel on välismaale õppima läinud sadu noor.

Kui populaarne on välismaal õppimine eestlaste seas?

Välismaal õppimisest on saanud haridustee loomulik osa. Kui ei minda konkreetselt bakalaureuse- või magistrikraadi saama, siis kasutatakse lisa-aasta võimalust või osaletakse mõnes programmis. Võrreldes mitmete teiste Euroopa riikide noortega, lähevad eestlased üsna julgesti välismaale õppima, sest meie gümnaasiumilõpetajate inglise keele oskus on väga hea ning akadeemiline tase tugev. Seetõttu on meie noored välisülikoolidesse kandideerimisel igati konkurentsivõimelised. 

Miks üldse minnakse välismaale õppima?

Sageli viib noori välismaale õppima tüdimus liigselt teoreetilisest haridusest ning soov saada vaheldust. Samas on ka neid, kes mõtlevad esmajoones oma tulevikule ning väärtustavad välisülikooli diplomit, mis avab karjäärivõimalused kogu maailmas. Muidugi soovitakse ka ennast proovile panna ning vahel ka koos sõbraga minna, et ühiselt võtta vastu uus väljakutse. Noortele on väga oluline, et paljud eestlased on juba välismaal edukalt õppinud, mis kindlasti inspireerib ja vähendab hirmu tundmatu ees.

Millised on Eesti noorte peamised sihtkohad ja miks?

Eesti noorte peamised sihtriigid on Suurbritannia, Taani ja Holland. Need riigid pakuvad kõige suuremat valikut inglisekeelseid õppeprogramme ning sageli saab seal õppida selliseid erialasid, mida Eesti ülikoolides ei ole. Lisaks pakuvad need riigid tudengitele mitmeid toetusi õpingute finantseerimiseks. 

Mida tuleb teha kandideerimiseks, kas see on keeruline?

Kandideerimine ei ole üldse keeruline. Kõige olulisem on valida ülikool ja eriala ning eelistusi võib olla mitu. Kui siht on seatud, siis algab kandideerimise lihtne osa. Tuleb alustada veebis kandideerimisavalduse täitmist, millele on vaja lisada motivatsioonikiri, soovituskirjad ja hinneteleht. Edasi soovivad välisülikoolid näha kandidaadi inglise keele oskust, selleks on vaja sooritada keeletest, mida saab teha ka Dream Foundationis. Inglise keele testi tulemused saavad kõik kandideerijad lisada juba esitatud avaldusele. Kui peaks tekkima kahtlusi või küsimusi ülikooli ja eriala valikul, avalduse täitmisel, dokumentide lisamisel, siis julgustan kõiki pöörduma meie meeskonna poole.

Kas täna oleks hilja kandideerida?

Kohe kindlasti mitte. Sageli on noored eksiarvamusel, et mais või juunis on nad välisülikooli kandideerimisega hiljaks jäänud. Näiteks Taani, Hollandi ja Suurbritannia paljud ülikoolid on avanud kandideerimise teise vooru. See tähendab, et nende riikide ülikoolides on kandideerimise põhitähtaeg juba möödas, kuid avatud on teine kandideerimise ring seni, kuni kursustel jätkub kohti. Samuti on võimalik alustada õpinguid jaanuaris või veebruaris, siis tuleks sügisel avaldus teele panna.

Kust saada raha välismaal õppimiseks?

Kõik sõltub riigist, kuhu kandideeritakse. Nagu eelnevalt rääkisime, siis Suurbritannias, Taanis ja Hollandis pakutakse tudengitele õpingute rahastamiseks mitmeid erinevaid riiklikke toetusi. Näiteks on Suurbritannias väga soodsate tingimustega riiklik õppelaenusüsteem, mida saavad ka eestlased kasutada. Taanis ja Hollandis on võimalik saada riiklikku õppetoetust, kui tudeng käib osalise koormusega tööl. Populaarne on õpingute kõrvalt töötada ja ise hakkama saada, kuna paljusid noori ei toeta vanemad. Välismaal on tudengitööd väga hästi tasustatud, näiteks Taanis on tudengite palk keskmiselt 13 eurot tunnis. Töö otsimine ei ole kerge ülesanne, seega tuleks alguses kindlasti esimese poolaasta elamisraha kaasa võtta. Vahel minnakse teise riiki juba varem sealse eluga tutvuma, et leida endale suvetöö ja elamine. 

Sinu soovitused tulevastele välistudengitele….

Olen õppinud Inglismaal ning võin öelda, et iga algus on raske ja sellest ei tohi heituda. Kui võtta osa tudengiüritustest, leida endale sõbrad ja pingutada võõra keelega kohanemisel, siis peatselt tunned ennast nagu kodus. Kui võrrelda välisülikoole Eesti koolidega, siis on palju rohkem grupitöid ja avatud diskussioone – selleks tuleb valmis olla!