Peale lõunat heliseb neiu tööpostil telefon ja vanaema teatab suhteliselt tähtsal toonil: „Ma olen siin müügisaalis, konsulteerisin spetsialistiga ja nüüd pead, sina kui lõpptarbija, täpsustama, kas soovid kubekaid või loskutove.” Sellest küsimusest ei saanud noor naine muidugi midagi aru, asi tundus isegi kahtlane: kas vanaema on valesse kohta sattunud või on ealised iseärasused oma töö teinud?

Muud ei jäänud üle, kui ulatada telefonitoru aktiivsele müügimehele ja pärida aru, mis küsimus see selline õigupoolest oli, millest miskit aru ei saa. Spordifanaatikust nooremapoolne müügihärra seletas lahkelt ja soravalt kogu müsteeriumi lahti: “Kubekad — need on liibuvad püksid, ihu ümber nagu balletitantsijal, vormides vastavaid (seda sõna rõhutas müügimees erilise hääletooniga) kumerusi. Loskutovid — need on jällegi need, mis jalas lotendavad, tuul käib läbi, teate küll nagu Pavel Loskutovil. Pašat ei tea või?! Eesti rekordiomanik ja Euroopa hõbe maratonis — peaks ikka teadma!"

Peale „loengut” selgus, et vanaema peab ostma seekord „loskutovid”, need, millest tuul ikka palava ilmaga läbi käib.