Arlis ja Mihkel, miks valisite kutseõppe ja maastikuehituse eriala?

Arlis: Läksin pärast gümnaasiumi Maaülikooli metsamajandust õppima. Tundsin peatselt, et metsamajandus ei ole minu jaoks. Seejärel avanes mul võimalus kohtuda Eestis erinevate Euroopa maastikuehitajatega. Edasi viis mind elu eriala proovima Saksamaale, sealt suundusin Hollandisse ning Belgiasse, kuhu ka pidama jäin. Järgmine loogiline samm oli ka vastav haridus saada ja nii ma asusin Luua Metsanduskooli õppima. Minu õppekava on paindlik ja võimaldab mul ka praegu välismaal jätkata.

Mihkel: Nii nagu Arlis, valisin minagi alguses metsamajanduse eriala, aga seda Luua Metsanduskoolis. Taipasin õige pea, et see ei ole mulle südamelähedane. Nii otsustasin vahetada eriala ja asusin õppima maastikuehitust. Olen oma valikuga väga rahul.

Milline on hea maastikuehitaja?

Arlis: Maastikuehitaja peab teadma ja tundma looduse seaduspärasusi. Muidugi peab olema kirg selle vastu, mida iga päev teed. Kui oma tööd ei armasta, hakkavad tahes-tahtmata kannatama töötulemused.

Mihkel: Lisaksin, et maastikuehitaja peab olema täpne, kannatlik ja kindlasti pidama lugu ohutusest, sest töö käigus võib lohakusest kergesti juhtuda õnnetusi.

Mõlemad õpite Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, kuidas õppetöö välja näeb?

Mihkel: Õpin kutsekeskharidusõppes, lõpetades saan nii kutse kui ka keskhariduse. Käin koolis päevases õppes ning minu õppekava koosneb üldainetest ja erialaainetest. Üldainetest õpime näiteks matemaatikat, eesti keelt jne. Erialastest ainetest meeldib mulle kõige rohkem joonestamine, sest seal on vaja kannatlikkust ja täpsust.

Arlis: Minu õppetöö on erinev tavalise maastikuehituse õpilase omast. Kui traditsiooniliselt saab õpilane oma teadmised koolipingis istudes ja tööhallis praktilisi ülesandeid tehes, siis minul on iga päev praktiline õpe, mis vaheldub aeg-ajalt ka teooriaga. Olen õpipoiss Belgias firmas Viridis, teen juhendaja käe all igapäevast maastikuehitaja tööd, nii hooldust, ehitus kui ka kujundust.

Kus te praktikal olete käinud?

Mihkel: Olen käinud praktikal Tartus ja Belgias. Ettevõttes Haljastus 24 sain maastikuehituses nii öelda sissejuhatava praktika. Seal kogesin oma eriala igapäevatöö plusse ja miinuseid. Belgias olin praktikal kuus nädalat, kust sain erinevaid töid tehes suurel hulgal kogemusi. Belgias on maastikuehituse tase üks Euroopa kõrgemaid.

Arlis: Lisaks oma igapäevatööle õpipoisina olen käinud praktikal Saksamaal ja Hollandis. Olen puutunud kokku väga erinevate firmadega, õppisin tundma nii suuri kui ka väikefirmade plusse ja miinuseid. Euroopa klientide ootused kvaliteedile on väga kõrged.

Olete oma õpingutega poolel teel, kuhu tahate tulevikus välja jõuda?

Arlis: Mõnda aega tagasi unistasin oma firmast ja Eestisse tagasi tulemisest. Teine mõte oli välismaale jääda ja erialal edasi töötada. Enam ei ole kummaski mõttes kindel. Hetkel kaalun pärast elukutse omandamist minna juurde õppima ärijuhtimist.

Mihkel: Minu unistus on oma ettevõte. Selleks tahan minna pärast Luua Metsanduskooli lõpetamist Tallinna Tehnikaülikooli. Soovin õppida maastikuarhitektuuri.

Vähem kui nädala pärast esindate Eestit maastikuehituses ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2015 Brasiilias. Kus olete varem võistelnud?

Mihkel: Olen võistelnud koolisisestel kutsemeistrivõistlustel, sealt edasi sain võimaluse esindada oma kooli Eesti meistrivõistlustel Noor Meister ja Soomes Põhjamaade meistrivõistlustel. Viimastel võistlesime Arlisega ühes meeskonnas.

Arlis: Lisaks Mihkli mainitud Eesti ja Põhjamaade meistrivõistlustele, olen osalenud Soomes kutsemeistrivõistlustel Taitaja 2014.

Kuidas olete suurvõistluseks ette valmistanud?

Mihkel: Praktika Belgias oli esimene suurem samm treeninguteks WordSkillsi võistlusteks. Oleme treeninud meie juhendaja, Luua Metsanduskooli õpetaja Raili Laasi käe all terve suve.

Arlis: Töötame ja harjutame Mihkliga plaani läbi kuni kõik on selge. Kuna ülesande sooritamiseks on aega üsna napilt ning etteantud plaani tulevad 30% ulatuses muudatused, siis peame valmis olema väga kiirelt reageerima.

Kuidas teid Brasiilias proovile pannakse?

Arlis: Maastikuehituses on peale meie veel 15 meeskonda ehk 30 võistlejat. Ülesanne on ehitada ligikaudu 50 m2 aed, mis hõlmab peaaegu kõike maastikuehitusega seonduvat: kivimüürid (nii looduslik kui ka telliskivimüür), puitterrass, muru, kivisillutis, veidi juhtmete vedamist ning ka veesilm koos pinnasetöö ja istutamisega.

Mihkel: Plaan on suur ja tuleb teha ruttu otsused ja kiirelt tegutseda. Kõige keerulisem koht on kindlasti veesilm korralikult tööle saada, sest vesi tuleb õige kiirusega voolama panna. Kergemad ei ole ka looduskivimüür ja sillutise osa. Aeg on limiteeritud ja pinged on laes.

Millise kogemusega tahate koju tulla?

Mihkel: Olen uhke, et saan Eestit esindada sellisel suurvõistlusel. Tähtsaim kogemus minu jaoks on võimalus võistelda nii paljude erinevate maade parimate maastikuehitajatega. Huvitav on näha, kuidas nemad ülesandeid lahendavad. Usun, et saan kogemuse, mis tuleb kasuks õpingutele ja lisab kaalu minu CV-le.

Arlis: Mihkel ütles pea kõik ära. Usun, et võistlemine maailmameistrivõistlustel on sama oluline kutsehariduses kui sportlastel osaleda olümpial. See on ainulaadne kogemus.

Kas teadsid, et …

11.–16. augustini toimuvad Brasiilias Sao Paulos ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills 2015, kus ligi 50 riigist panevad oma oskused proovile 1200 kutseõppurit. Nende seas on ka üheksa vaprat Eesti noort, kes võtavad mõõtu mehhatroonikas, restoraniteeninduses, maastikuehituses, plaatimises, veebidisainis, IT-s ja tisleritöös. Noorte osalemist rahvusvahelistel võistlustel koordineerivad Sihtasutus Innove ning Haridus-ja Teadusministeerium.