Võrdle Kongo laste esimest koolipäeva enda omaga, ja sul on häbi, et koolikohustuste üle nurisenud oled!

Education is the most powerful weapon which you can use to change the world. (Haridus on võimasaim relv, millega saab maailma muuta. -toim.) Nii on öelnud Lõuna-Aafrika president Nelson Mandela. Kirjutasin selle tsitaadi enda märkmiku tagakaanele bussis Ghana pealinnast Accrast Kongo külla sõites. Ja nüüd olen küpsetanud seda endas.

Ma olen siin, Kongo külas, et anda oma panus kohalikku haridusse. Seega, ma tahan maailma muuta? Milliseks? Paremaks? Mille alusel seda “paremat” klassifitseerida? “Parem” on äärmiselt suhteline märksõna, andes sama palju tõlgendusi ja määratlusi kui palju on tõlgendajaid ja määrajaid. Kui aga näen inimeste silmades rõõmu, kasvõi hetkeks, ja tunnetan selles enda osalust, on maailm minu jaoks veel parem paik kui enne.

Kool algas Kongo külas tugeva vihmasajuga. Täpselt kell 8.00 hommikul algas lausvihm ja kestis mitu tundi järjest. Teed olid muda tõttu valdavalt läbimatud. Vihm tõi endaga kaasa külma. Aga lapsed läksid kooli.

Kui ma Kongo algkooli juurde jõudsin, oli koolipäev juba alanud. Aktusega? Pidulikus koolivormis? Uueks õppeaastaks igati valmis koolimajaga? Seda nüüd küll mitte. Õpetajale mõeldud lillede asemel nägin laste käes hoopis luuda. Koolimaja on ju vaja korda seada. Lapsed kraamisid, pühkisid ja mööbeldasid. Õpetajad aga istusid kooli ees ja värisesid. Külmast. Kohalikel võis seljas näha paksemaid, pikkade varrukatega riideid. Ühel algkoolipoisil nägin seljas lausa sulejopet. Minu jaoks oli Celsiuse pügalaid täiesti parajalt, õhukeste suveriietega mõnusalt nauditav ilm, mil higi lahinal ei voola.

Esimestel koolipäevadel oli väga tähtis roll. Eeskätt oli õpieesmärgiks sotsialiseerumine ja suulise eneseväljenduse arendamine. Mängiti, joosti, räägiti juttu, tehti nalja, tantsiti gruppides — elavalt, rõõmsalt, oli ju taaskohtumine meeleolukas.

Alles kolmandal päeval trehvasin esimest korda meie mõistes õppetundi — õpetaja klassi ees ja õpilased õppimas. On ju meilgi Eestis esimene koolinädal alati väga elav ja õppetöö täietõsidusega võtmisest ei tule midagi välja. Ehk oleks ka hea mõte paar päeva õpilastel suveaur välja lasta ja loovale spontaansele rühmatööle pühenduda? Tean vähemalt mõnda õpetajat, kes mulle selle jutu peale kõrri kargaks ja seda ajaraiskamiseks nimetaks. Ja vähemalt mõnda, kes heaks kiidaks ja efektiivset õpijõudlust järgnevates koolipäevades näeks.

Allikas: vabatahtlikunagaanas.blogspot.com

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.