Võtame aja maha ja mõtleme, mis Eestil on!
Esiteks, riigid kellega me endid tihti võrdleme: Soome, Rootsi, Iirimaa, on riigid, kes ajaliselt on kordades rohkem iseseisvad olnud ja kel on olnud rohkem aega oma majandust, tervishoiusüsteeme, sotsiaalkindlustuse süsteeme üles ehitada. Eesti pole seevastu 20 aastatki iseseisev olnud ja kõik nurisevad, et meie palgad on madalad, lastetoetus ja pension väiksed.
Soome iseseisvus 6. detsembril 1917 ja, erinevalt Eestist, on Soome oma iseseisvuse järjepidevalt kuni tänapäevani säilitanud ja olen täiesti kindel, et säilitab ka edaspidi. Soome ainukene arvestatav välisvaenlane on Venemaa, aga isegi venelased kardavad soomlasi, kuna Soome Kaitsevägi on maailmas rahvarvu kohta ühe suurima ja paremini varustatud sõjaväega. Soomlastel on ka hea ekspordiartikkel metalli näol olemas, mida Eestil ei ole. Tuletan veel meelde, et soomlastel on aega oma riiki olnud üles ehitada peaaegu sada aastat. Ei tohi ka ära unustada soomlaste iseloomu – nad pole kunagi lasknud endale pähe istuda (Talvesõda ja Jätkusõda), isegi siis, kui nad on pidanud selle jaoks valima endale liitlased, kelle väärtuseid ja hinnanguid pole nad jaganud (Natsi-Saksmaa, Teine maailmasõda). Muidugi on nad meist eespool igas mõttes ja me jääme neile igavesti alt üles vaatama, nagu mina vaatan oma vanemale vennale.
Kellel ajaloost vähegi aimu on, peaksid teadma, et Rootsi Kuningriik ei võtnud osa Teisest maailmasõjast. Miks see oluline on? Just sellepärast, et Rootsi, erinevalt teistest riikidest, ei ole vahepeal pidanud oma riiki nullist üles ehitama. Vaadake Rootsi geograafilist asukohta. Ühel pool Soome oma vägagi sõbraliku Rootsi-suunalise poliitikaga ja teisel pool Norra, kes on maailmas arvatavasti viimane riik, kes rootslasi ohustaks. Mis viga Rootsil olla heaolu riik, kui nende ainukesed mured on, kuidas Rootsi naised ilusad hoida ja maailma oma üliliberaalsete seadustega üllatada.
Neljandaks, eestlaste kalkunikitkumisparadiis Iirimaa. Riiki, mida peeti Euroopa "imeks" tänu tema meeletule majanduskasvule. Riik, kelle ainukene tõsine välispoliitiline probleem on Põhja-Iirimaa. Riik, kellel on tohutud rauamaagi, maagaasi varud, Euroopa suurim tsingi ja mahult teine tina tootja. Samas pole ka Iirimaal olukord nii roosiline. Iirimaa välisvõlg on hetkeseisuga üle 94 miljardi euro ja see tõuseb iga sekundiga, seda saab igaüks oma silmaga reaalajas jälgida SIIN. Võrdluseks, meie riigi välisvõlg 2010. aasta 30.septembri seisuga oli 271 miljonit krooni. Eurodes oleks see siis 13 miljonit eurot, mis on maailmas üks väikseimatest. Mu klassijuhataja on alati öelnud, et võlg on võõra oma ja iirlased elavad ilmselgelt praegu võlgu, mida meie aga ei tee.
Nii, nüüd meie. Meie, kes me pole iseseisvad isegi 20 aastat olnud, kellel vähestest maailma riikidest on selline asi nagu emapalk, tasuta haigekassa, tasuta kohad ülikoolides. Meie, kellel on Balti riikidest ainukesena säilinud mõistlikus suuruses, mõistlikult varustatud riigikaitsesüsteem. Meie, kes me oleme suutnud oma iseseisvust säilitada ja tüürida oma riiki Lääne-Euroopa suunas. Meie, kes me oleme ilma eriliste rikkusteta (peale meie väikeste põlevkivivarude), tüürinud ennast endiste NSVL-i liiduriikide tippu.
Eestlaste viga ongi see, et tahetakse liiga palju ja liiga kiiresti. Arvatakse, et 20 taasiseseisvuse aasta jooksul peaksime olema juba Euroopa rikkaim riik ja unustatakse ära, et enamik Lääne-Euroopa riikidel on arenemiseks olnud sadu aastaid rohkem.
Me peaksime aja maha võtma ja korraks nautima seda, mida me oleme suutnud selle üürikese aja jooksul ära teha. Me oleme suutnud säilitada oma riigi ning keele ja loodetavasti saavad ka meie lapselapselapsed neid samu asju nautida.
