3 tunnet, mis valdavad tudengit ja mida keskkooliõpilane ei pruugi kogeda

Lugedes teiste kooliootusi, torkab silma see, et enam kirjutajaid on kas keskkooli või põhikooli õpilased. Nende ootuste ning lootuste lugemine on mõneti värskendav. Meenub endalgi, kuidas 1. september mõneti hirmutavalt ligines ning ähvardas järgmised 9 kuud jamaks “kell 8 kooli, kell 15 koolist ära” rutiiniks muutuda. Sel ajal oli raske uskuda, et mõned aastad hiljem, täpselt nüüd, ei suuda ma kooli algust ära oodata.

Olen oma haridusteega jõudnud ülikooli kolmanda kursuse algusesse ning kui vastata otseselt Noorte Hääle küsimusele, milliseid tundeid tekitab minus algav kooliaasta siis need oleksid:

Rõõm — minu jaoks peamine eelis ülikooli juures on see, et ma saan õppida täpselt seda, mida tahan. Tõesti, mu õppekavas on olemas vähem ja rohkem meeldivamad ained, kuid üldplaanis on õppetööd täis päevad lihtsalt nauding. Ma olen leidnud eriala, mis mind huvitab ja mida on lust õppida. Kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse läbilugemine möödub lennates ning uurin veel juurdegi. Pole midagi võrreldavat selle ajaga, mille pidin „piineldes“ veetma absoluutuselt mittehuvitavate ainete nagu keemia ning matemaatika koduste ülesannete taga.

Ootusärevus — ma näen kursusekaaslaseid, kellega pole terve suvi kohtunud või kes kevadsemestri välisülikoolist veetsid. Kogemused, teadmised ja arvamused, mis nad selle ajaga omandanud on, kuluvad ka mulle endale marjaks ära. Ning mida semester edasi, seda vähem on sissejuhatavaid aineid ja rohkem spetsialiseerumist ning sellesügised ained on sedavõrd ahvatlevad!

Põnevus — lisaks uutele kursustele esitab aasta ka väljakutseid — lõputöö, eksamid, välismaa. Mul on küll olemas teema, mida soovin oma bakalaureusetöös uurida, kuid see vajab veel kitsendamist. Kuigi kõik õpitu on mulle meelepärane ja huvitav, on parimate hinnete saavutamine eksamil sobivaks pingutuseks. Ja teise poole tulevasest õppeaastast veedan üldse välismaal. Otsustasin minna Erasmusega Austria ülikooli tudeerima kevadsemestriks ning ma usun, et see saab olema ka üks suurimaid väljakutseid. Võõrkeeles õppimine, uues riigis elamine ning samal ajal veel lõputööga tegelemine!

Aga siiski, algav kooliaasta, ma olen sinu jaoks valmis! Tule oma raskuste, väljakutsete ning võimaline komistuskividega ja mina seisan sul vastas, täis põnevust, ootusärevust ja rõõmu.